Sa oled siin

Kultuuriministeerium korrastab kunstivaldkonna rahastamist

14. november 2016 - 13:38
2012. aasta Kevadnäitus Tallinna Kunstihoones. Foto: Kultuur ja Elu
2012. aasta Kevadnäitus Tallinna Kunstihoones. Foto: Kultuur ja Elu

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 14. novembril kunstivaldkonna esindajatele ministeeriumi uusi kunstivaldkonna rahastamispõhimõtteid. Kultuuriministeeriumi eelarvest toetatakse edaspidi  otse kunstivaldkonna keskseid asutusi ja valdkonna strateegiliselt olulisi algatusi, projektipõhiste toetuste taotlemine toimub Eesti Kultuurkapitalist.  Ministeeriumi toetuse maht kunstivaldkonnale tervikuna järgmisel aastal kasvab.

Uus kunstivaldkonna toetamise kord on kantud kultuuripoliitika põhialuste dokumendis  „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“  kokku lepitud põhimõttest. Selle kohaselt rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi, Eesti Kultuurkapital aga toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi. Kui 2016. aastal toetas Kultuuriministeerium 175 000 euro ulatuses näituseasutuste tegevusi taotlusvooru kaudu kokku 20 korraldajale, siis uuest aastast suunatakse samas mahus vahendeid peamiselt kolme suurema näituseasutuse, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Eesti Kunstnike Liidu galeriide tegevuse rahastamiseks. Seega väheneb Kultuurkapitali koormus  nendele tegevustoetuste maksmisel.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre rääkis, et praegu on Kultuurkapitali kanda selgelt liiga suur koorem kesksete kunstiasutuste püsikulusid ning see ei ole jätkusuutlik. „Kolm ministeeriumi eelarvest püsivat toetust saama hakkavat näituseasutust ning valdkondlik infokeskus on kahtlemata valdkonna juhtivad jõud. Neil lasub ka suurem vastutus Eesti professionaalse kunstielu püsimise ja arengu eest,“ rääkis Soomre. „Kunstivaldkonnas riigiasutusi ei ole. Kultuuriministeerium võtab edaspidi täielikult enda kanda sihtasutuse Tallinna Kunstihoone tegevustoetuse, mis seni on tulnud valdavalt Eesti Kultuurkapitalilt. Ministeeriumi eelarvereale jäävad ka Eesti Kunstnike Liidu galeriide ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi osalised tegevustoetused. Nende asutuste näituste produktsioonikulud aga jäävad endiselt projektipõhiselt Kultuurkapitali finantseerida,“ lisas Soomre.

Ta selgitas, et senist süsteemi on vaja korrastada, sest kümned näituseasutused kirjutavad aasta-aastalt taotlusi oma tegevuse rahastamiseks nii ministeeriumile, Kultuurkapitalile kui ka kohalikule omavalitsusele. Toetusi aga on kõigil võimalik eraldada vaid osaliselt. „Valdkonnas on vajaka pikaaegsest kindlustundest. Uusi algatusi tuleb näituste korraldajate sekka aktiivselt juurde ning valdkonnal on suur arengupotentsiaal. Seetõttu on kõigi osaliste huvides see, et rahastajate kohustused ja võimalused on selgemalt paika pandud,“ rõhutas kunstinõunik.

Täiendava toetuse tegevuseelarvesse saab ministeeriumilt Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus nüüdiskunsti nähtavuse ja regionaalse kättesaadavuse parandamiseks, samuti tõuseb Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni rahastus seoses näituseperioodi pikenemisega. Eeloleval aastal lisandub ministeeriumi eelarves senisele viiele veel kolm kunstnikupalga saajat, kokku kaheksa kunstnikku kolmeks aastaks. Lähiaastatel jätkub Narva kunstiresidentuuri arendamine, suurt rõhku pannakse rahvusvaheliste kunstiprojektide elluviimisele ning kunstiprofessionaalide välisresidentuurides osalemise toetamisele.

Kunstivaldkonna rahastamise järk-järguline reform on kaasa toonud Kultuuriministeeriumi eelarvest valdkonda suunatava summa kahekordistumise viimase viie aasta jooksul. Kultuuriministeerium on aastatel 2000-2016 taotlusvooru kaudu toetanud näituseasutuste tegevust kokku 1,67 miljoni euro ulatuses.

Lisainformatsioon
Maria-Kristiina Soomre
kultuuriministeeriumi kunstinõunik
maria-kristiina.soomre@kul.ee
628 2242
 

Veel uudiseid samal teemal

21.06.2017|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas 2017. aasta kultuuristipendiumide saajad

Kultuuriministeerium määras riigi 2017. aasta kultuuristipendiumid. Stipendiumiga toetatakse õpinguid välisriigis ning olulisi kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi.

Tapa raudteejaama hoone
20.06.2017|Kultuuriministeerium

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.