Sa oled siin

Kultuurieelarve 2018-2021: rohkem raha palgatõusuks ja kaheks oluliseks reformiks

20. aprill 2017 - 16:01

Riigi eelarvestrateegia suunad aastateks 2018 kuni 2021 tagavad kultuuritöötajate palgatõusu. Tulekul on huvitegevuse toetussüsteem ning kauaoodatud muinsuskaitse reform.

Valitsuskabinet leppis riigi eelarvestrateegias (RES) aastani 2021 kokku kolmapäeval, 19. aprillil.  Kultuuriminister Indrek Saar ütles läbirääkimistel saavutatu kohta üldiselt, et eelkõige paraneb tänu kokku lepitud suundadele elanike heaolu, olgu ta kultuuritöötaja, kultuurist osasaaja, mälestise omanik või lastega pere. „Kokku lepitud suunad neljaks aastaks on selgelt näoga inimese poole,“ kinnitas minister Saar. 

Kultuuritöötaja palk

Käesoleval 2017. aastal tõusis riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 euroni kuus ehk taas 13,5% nagu aasta varemgi. Kultuuriminister kinnitas, et palgatõus on jäänud valitsuse prioriteediks nii viimaste aastate riigieelarve menetlusel kui ka eelarvestrateegia protsessis tervikuna.

Aastateks 2018 kuni 2021 on kultuuritöötajate palkadeks ette nähtud lisaraha ühtekokku 52 miljonit eurot, mis võimaldab liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajatele lubatud miinimumi tõstmise tempos.

„Töötasu alamäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 prognoositav keskmine palgatase kätte saada. See on eesmärk, mille oleme kultuuritöötajatega kokku leppinud alusdokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, “ märkis Saar. Ta lisas, et motivatsiooni hoidmiseks on sama tähtis tegeleda ka nende riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajatega, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem, ja ka tugiteenuseid pakkuvate töötajatega.

Huvitegevuse toetussüsteemi rakendumine

Riigikogus eelmisel nädalal vastu võetud noorsootöö seaduse muutmise seadus annab aluse huvitegevusele täiendava toetuse maksmiseks omavalitsustele ja valdkondlikele katusorganisatsioonidele. Nelja ja poole aasta peale kokku toetatakse huvitegevust täiendavalt 66 miljoni euroga. Toetussüsteem rakendub käesoleva aasta 1. septembrist.

„See lisaraha on väga suureks abiks peredele, kelle laste jaoks võib huvitegevus muidu jääda kättesaamatuks luksuskaubaks. Omavalitsuse kaudu liikuv lisaraha tagab huvitegevuse kättesaadavuse, mitmekesisuse ja kvaliteedi. Kaugemale vaadates on tähtis, et teadlik kultuuripublik kasvab suuresti just mõtestatud huvitegevuse toel,“ ütles Saar.

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni töötas välja Kultuuriministeerium, selle rakendajaks jääb Haridus- ja Teadusministeerium.

Saabub kauaoodatud muinsuskaitsereform

Kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne, kuid umbes veerand Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras. Olukorra parandamiseks on vajalik kontrollivalt muinsuskaitselt liikuda kaasavale muinsuskaitsele, mis tähendab muuhulgas uue muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist ja rakendamist.

Valitsuse otsusega käivitub muinsuskaitsereform 2019. aastal ning eelarvestrateegias on selleks ette nähtud kokku 4,2 miljonit eurot.

Minister Saar ütles, et seaduseelnõu paneb muinsuskaitse eritingimused ning järelevalve korraldamise ja selle kulud riigi kanda. Selleks nähti riigieelarve strateegias alates 2019. aastast ette igal aastal 1,4 miljonit eurot. „Eriti tähtis on paindlikkus. Väga lihtne on keelata, teha ettekirjutusi ja teha omanikele trahvi, kuid maailma kogemus näitab, et ennetamine ja nõustamine on mõistlikum nii riigile kui ka omanikele,“ ütles Saar.

Muinsuskaitsereformi elluviimine tähendab mitmesuguseid töökorralduslikke muutusi nii koostöös muuseumidega kui ka Muinsuskaitseametis, kes hakkab juhtima nõustamist ja muid uuenevaid koostöövorme. Loe lähemalt vajaduste ning planeeritavate muutuste kohta siit.

Lisateemasid

Riigieelarvestrateegias nähti ette täiendav raha filmivaldkonnale. Väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas. Lisaks suureneb toetus kodumaiste filmide tootmiseks 350 000 euro võrra aastas.

Samuti tagati eelarvestrateegia kokkuleppes Kalevi staadioni rekonstrueerimine ja Arvo Pärdi Keskuse valmimine. Viimase ehituseks lisaks antud 2,2 miljonit eurot võimaldab keskuse kavandatud mahus välja ehitada, et helilooja pärandi uurimine ja hoidmine toimuks tervikuna Eestis. Kalevi Staadioni rekonstrueerimiseks eraldatav 7 miljonit eurot aga tagab, et 2019. aasta juubelitantsupidu toimub juba kaunilt korda tehtud uute lavastuslike võimalustega staadionil.

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Indrek Saar ja Prantsuse suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer
28.04.2017|Kultuuriministeerium

Eesti ja Prantsusmaa sõlmivad täna filmileppe

Kultuuriminister Indrek Saar ning Prantsuse suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer allkirjastavad täna, 28. aprillil Eesti ja Prantsusmaa filmialase koostööleppe. Edaspidi on kahe riigi filmitootjatel hõlpsam koostööd teha, sest filmilepinguga reguleeritakse riikliku kaastootmise korralduslikud ja õiguslikud küsimused.

26.04.2017|Kultuuriministeerium

Martti Helde „Skandinaavia vaikuse“ lõpustseenid filmitakse tuleval talvel

Suurem osa Martti Helde uue mängufilmi „Skandinaavia vaikus“ võtetest on tehtud, viimased võttepäevad ootavad uut Eesti talve. Sellegipoolest on film kogunud juba rahvusvahelist tähelepanu, osaledes Trieste filmifestivali arendusprogrammis. Koos prantslaste ja belglastega loodav täispikk mängufilm saab valmis järgmisel aastal ja jõuab Eesti publikuni 2018. aasta sügisel, räägib Kultuuriministeeriumi infokirjas filmi produtsent Elina Litvinova.