Sa oled siin

Kuidas tuua rohkem muukeelseid inimesi kultuuri juurde?

21. juuni 2018 - 14:18
Kas teadsid, et 42% venekeelsetest inimestest soovib õppida eesti keelt, et osaleda kultuurielus?
Kas teadsid, et 42% venekeelsetest inimestest soovib õppida eesti keelt, et osaleda kultuurielus?

42% venekeelsetest inimestest soovib õppida eesti keelt, et osaleda kultuurielus. Kultuuriministeeriumi korraldatud seminaril asutuste kommunikatsiooni- ja turundusjuhtidele vahetati mõtteid ja kogemusi selle sihtrühmani informatsiooni viimisel.

Uuringutest selgub, et 42% venekeelsetest inimestest soovib õppida eesti keelt, et osaleda eesti kultuurielus. Riik on aidanud asutustel soetada näiteks tõlkeseadmeid, mis võimaldavad muukeelsel publikul pakutavast kultuurist osa saada. Lisaks venekeelsetele inimestele, kes elavad peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal, suureneb Eestis ka inglise keelt kõnelevate inimeste arv.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakond kohtub juba mitmeid aastaid regulaarselt ministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste kommunikatsiooni- ja turundustöötajatega. Jagatud kogemused, ühised väärtused tihendavad asutuste koostööd ning hoiavad ära jalgratta leiutamisi. 

Mis see venekeelse elanikkonna toomine kultuuriüritustele õigupoolest on? Mõni nimetab seda äristrateegiaks, teine targaks teenusedisainiks.

Seminari modereerinud kommunikatsioonieksperdid Maia Burlaka firmast PR Partner ning Aleksandra Moorast Corporest tunnustasid samme, mida juba praeguseks on astutud.

„Paljud kultuuriasutused teevad tänuväärt tööd selleks, et teha meie kunsti, muusikat, teatrit või ajalugu kättesaadavaks kõigile emakeelest sõltumata. Mul on väga hea meel, et saalis tekkis väga sisuline arutelu selle üle, kuidas on võimalik kohalikke venekeelseid inimesi veelgi rohkem kaasata meie kultuuriellu,“ ütles Maia Burlaka.

Aleksandra Moorast lisas: „Eesti kultuuriasutuste huvi ja valmisolek tegeleda muukeelse kommunikatsiooniga on ilmselge. Hea meel oli tõdeda, et mingit lisamotivatsiooni ei olegi vaja selleks luua. Pigem on võti õigete ressursside leidmises ning strateegilises kommunikatsiooni planeerimises.“

Omatulu teenivad kultuuriasutused on muukeelse elanikkonna peale mõelnud, kuid praktikad on erinevad ja lähenemine küsimusele ebaühtlane. On mitmeid häid kogemusi. Näiteks on rahvusooper toonud narvalasi bussidega Tallinnasse teatrisse – vaatama läbinisti Eesti asja, Tubina balletti "Kratt". Tagasisidest selgus, et kõigile meeldis. Kiideti teatrikülastuse mugavust ja sujuvust.

Rakvere teater, mis asub geograafiliselt Ida-Virumaale kõige lähemal, aga nentis, et vene inimene ei kipu ise väga palju liikuma. Tõlkeseadmed ei leia kuigivõrd kasutust, ehkki neid on sihtrühmale tutvustatud ning asutuse valmisolek teenuse pakkumiseks loodud.

Seega, kas muukeelse publiku pigem tagasihoidlik osalemine meie kultuurielus on lihtne kommunikatsiooniprobleem või midagi sügavamat? Eksperdid toonitavad, et venekeelne elanikkond ei ole millegi poolest erilisem või keerulisem, kuid aastatepikkune ebaühtlane töö nende suunal nõuab süsteemsust, ja muidugi – selle sihtgrupi hinge tajumist.

„Minu soovitus asutustele on, et muukeelse kommunikatsiooni eest vastutaks kindel isik, kes saaks selle suunaga tegeleda igapäevaselt ja põhjalikult. Vajalik on kaardistada sihtrühma vajadusi ning suhelda meedia ja sihtrühmaga nende enda keeles. Kasuks võiks tulla ka kultuuriasutuste koalitsioonide või rühmade moodustamine, et aidata ja toetada üksteist muukeelse kommunikatsiooni strateegilises planeerimises ja elluviimises,“ soovitas Aleksandra Moorast.

Miski ei sünni üleöö. Öeldakse, et turunduses sünnivad tulemused – mõistagi, kui eesmärgid on realistlikud – kaks-kolm aastat. Alus on pandud ja eesmärgid ambitsioonikad, et 42% venekeelsetest inimestest meie kultuurielust osa saaksid. Küsimus ei ole ju pelgalt info andmises, vaid keelekursustes ja -praktikas, kogukondade suhtlemises, mida aitab luua just kultuur, meie muuseumid, teatrid, kontsertorganisatsioonid. Kommunikatsioon on üksnes vahend selle eesmärgi täitmisel.

„Kogemuste vahetus ja saadud uued ideed aitavad kultuuriasutustel tuua rohkem inimesi kultuuri juurde. See aga loob rohkem uusi kontakte ja sidemeid kogukondade vahel,“ võttis Maia Burlaka pika päeva arutelu kokku.

Rohkem infot sel teemal leiate aadressilt: www.kul.ee/mitmekesisus.

 

Veel uudiseid samal teemal

Peeter Mauer. Foto: Kultuuriministeerium
13.07.2018|Kultuuriministeerium

Eesti Ajaloomuuseumi direktoriks valiti Peeter Mauer

Kultuuriministeeriumi komisjoni otsusel saab Eesti Ajaloomuuseumi uueks direktoriks Peeter Mauer. Ta peab uues ametis oluliseks panustamist nii sisusse kui ka majandustegevusse ning sujuvat Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühendamist uueks sihtasutuseks.

Eesti kultuuriminister Indrek saar, Läti kultuuriminister Dace Melbārde ja Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson. Foto: Maris Sild
08.07.2018|Kultuuriministeerium

Riias allkirjastatakse kaks Balti koostööd edendavat lepingut

Balti riikide kultuuriministrid allkirjastavad Riias kolme riigi laulu- ja tantsupidude traditsioonide arendamist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi lepingu. Üheskoos osaletakse ka õhtusel Läti laulupeo lõppkontserdil.