Sa oled siin

Igaühe õigus kultuurile

31. oktoober 2017 - 6:00
Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaar
Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaar

Puudega isikute arv kasvab aasta-aastalt. Praegu on meil iga üheksas inimene kehtiva puude raskusastmega. Iga kultuurikorraldaja kohus on püüda luua võimalused, et ka see sihtrühm saaks osa kultuurisündmustest, vastasel juhul jätab korraldaja kõrvale ligi kümnendiku potentsiaalsest publikust. See aga ei ole väheneva rahvastikuga riigis kindlasti mõistlik, kirjutab Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaar.

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti registri andmetel 141 026 kehtiva puude raskusastmega inimest. Maailmas on tehtud väga palju uuringuid sellest, kuidas kultuurist osasaamine aitab inimesi taaslõimida ühiskonda. Ükski riik, aga eriti mitte väike Eesti ei saa endale lubada, et suur osa ühiskonnast jääb aktiivsest elust eemale. Kultuuril on siin suur roll.

Ülevaate saamiseks, kas ja kuidas kultuuriasutused võiksid mõelda, millised võimalused neil tegelikult juba olemas on ja mis vajaks täiendamist, valisin lähenemise eri puudeliikide kaudu. Rõhutan, et tegemist on lihtsustatud lähenemisega. Igal puudeliigil on palju erisusi, mis nõuavad omaette tähelepanu. Lisaks võib inimesel esineda näiteks liitpuue, mille puhul tuleb arvestada mitmete eritingimustega. Samuti ei käsitle see kokkuvõte vaimupuude erisusi.

Liikumispuude korral vajab inimene tavaliselt abivahendit, millest üks enamkasutatavaid on ratastool. Ratastooliga ligipääsetavus algab juba hoonele lähenemisest – kas sissepääsu lähedal on parkimisvõimalus? Kas peauksest mahub ratastooliga, sh elektriratastooliga üldse sisse? Kas ratastoolis liikuja mahub lifti koos ratastooli ja saatjaga? Kui ratastooliga sissepääsuks on ette nähtud teine uks, kas see on lukust lahti ja kas selle eest on talvel ka lumi lükatud? Millise nurga all on kaldteed ja kas sealt pääseb ratastooliga turvaliselt nii üles kui ka alla?

Tihti juhtub, et majas on paljud võimalused olemas, kuid kasutusotstarve on muutunud – invatualetist on saanud panipaik ja liftis hoitakse abivahendeid.

Vaegnägijatele ja pimedatele on suureks abiks, kui asutused vaatavad üle oma kodulehed ja kohandavad need vaegnägijale nii-öelda loetavaks. Värske uuring kinnitab, et ainult 6% avalike asutuste veebilehtedest on puudega inimestele kättesaadavad. 2010. aastal tehtud uuringu järgi oli neid 4%. Paariprotsendiline tõus seitsme aastaga ei ole just kiitmist väärt tulemus.

Kultuuriministeeriumis on selleks välja töötatud küllalt täpne juhend, mille leiab siit. Lisaks on abi kombitavatest abivahenditest nagu taktiilne majaplaan, võimalusel punktkirjas suunaviidad ja tutvustavad materjalid. Muuseumide puhul tasub kaaluda, kas on eksponaate, mida vaegnägijad võiksid kombata, et seeläbi oma maailma avardada. Ka hoonetes oleks hea üle vaadata, kas suuremad muutused põrandapinnal nagu treppide algus või lõpp, on märgitud silmapaistvalt.

Teatrietendustel on suur abi kirjeldustõlkega etendustest, mida Eestis on tehtud, aga seni veel kahetsusväärselt vähe. MTÜ Kakora eesotsas Sülvi Sarapuuga on ära teinud suure töö, alustades Eestiski kirjeldustõlkide ja kirjeldustõlke konsultantide koolitusi. Kakora kodulehelt leiab lisaks muudele abistavatele materjalidele ka koolitatute kontaktid.

Vaegkuuljate ja kurtide aitamiseks võiks mõelda sellistele lahendustele, et kui asutuses jookseb ekraanil video, on mõistlik kaaluda selle tekstiosa dubleerimist subtiitritega. Heliga varustatud kultuuriürituste  nagu kontserdid ja teatrietendused korral on suureks abiks silmusvõimendid, mis kuuldeaparaadiga inimestel lubab lavalt tulevat heli omakorda personaalsesse aparaati võimendada. Vaegkuuljate ja kurtide ühingud on kindlasti valmis appi tulema nõu ja jõuga. Teksti, sealhulgas näiteks laule on valmis lavalt tõlkima viipekeeletõlgid. Uurida tasub kirjutustõlke võimalusi.

On arusaadav, et mitmed lahendused nõuavad investeeringuid, kuid väga palju on sellist, mida saab hea tahtega ära teha. Võime alustada näiteks personali koolitusest, kuidas üldse puudega inimest teenindada. Neile saab anda märku, et nad on samuti väga oodatud.

Võrdõigusvoliniku kontor on koostanud lihtsa ja arusaadava juhendi koos kontrollküsimustega, millesse soovitan igal kultuurijuhil korraks süveneda. Julgustan ka pöörduma puudega inimeste ühenduste poole, millised on peaaegu igas maakonnas. Sealt saab alati head nõu ja abi. Mõelda tasub ka piletisoodustuste peale ja seda peamiselt just vaatenurgast, et puudega inimene, kes vajab kultuuriürituse külastamiseks abi, peaks sellisel juhul ostma 2 piletit.

Usun, et tänane Eesti on valmis võimaldama igaühel kultuurist osa saada. Ja kõik saab alguse eelkõige heast tahtest.

Kultuuriministeeriumi raamatukogu nõunik Ülle Talihärm võimalustest nägemispuudega inimestele

Kuigi Euroopa Liidu poliitika ja Eesti seadusandlus toetavad puuetega inimestele informatsiooni kättesaadavaks tegemist, toimuvad arengud võimaluste loomises tasapisi. Küll on tehnoloogia areng toonud turule järjest uusi nägemispuudega inimestele suunatud seadmeid, mistõttu on Kultuuriministeerium järjepidevalt toetanud näiteks Eesti  Hoiuraamatukogu, et Eesti  Pimedate Raamatukogu saaks soetada vajalikku tehnikat ja arendusi teenuse pakkumiseks nägemispuudega inimestele.

Maailma Pimedate Liidu andmetel on Euroopas vaid 5% raamatutest avaldatud nägemispuudega inimestele kättesaadaval kujul. Sama olukord on praegu ka Eestis. Eesti Pimedate Raamatukogus on  ca 4335 eesti- ja võõrkeelset heliraamatut, ajalehte ja ajakirja ning 117 e-raamatut. Eesti Pimedate Raamatukogus valmib aastas ca 123 heliraamatut, kuid see on vaid 3% kõikidest Eestis ilmuvatest raamatutest. Tõsi, heliraamatute tõlkimine on kallis, kuid lugejad eelistavad just neid punktkirjas raamatutele. Lisaks saavad nägemispuudega inimesed kasutada CD-l mittetagastatavate heliajalehtede, -ajakirjade ja -raamatute laenutusteenust, mis on lugejale tasuta.

Vaadates tulevikku, siis mul on hea meel, et käesoleva aasta algusest kehtima hakanud säilituseksemplari seaduse alusel kogutakse Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi ka väljaannete digitaalne algmaterjal, mis loob eeldused ka vaegnägijatele uute teenuste arendamiseks. Esmalt on aga vajalik Rahvusraamatukogul seaduse rakendamisega seotud töövood juurutada ning seejärel alustada koostööd Eesti Pimedate Raamatukogu, Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Keele Instituudiga, et üheskoos suurendada kõnesünteesitarkvaraga seadmeid kasutavate nägemispuudega inimeste juurdepääsu uuemale informatsioonile.

Veel uudiseid samal teemal

Ametnike välitööde logo
13.08.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar osaleb ametnike välitöödel Ida-Virumaal

Kultuuriminister Indrek Saar alustab täna, 13. augustil visiiti Ida-Virumaale, et võtta osa ametnike välitööde programmist. Kahepäevase visiidi käigus külastab kultuuriminister mitmeid piirkonna kultuuriasutusi ja osaleb arutelude ööl BAZAR Narvas ning Lüganuse valla seminaril Maidla rahvamajas.

09.08.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium kutsub Arvamusfestivalil lõimumisteemalistele aruteludele

Kultuuriministeerium koos Riigikantselei ja Eesti Koostöö Koguga sisustavad 10.-11. augustini Arvamusfestivali koosloomeala. Põnevas programmis arutatakse selle üle, kui edukas, avatud ja turvaline peaks Eesti olema aastal 2035 ning kuidas seatud sihte koosloomes saavutada.