Sa oled siin

Igale Eesti vastsündinule kingitakse nüüdsest raamat "Pisike puu"

26. oktoober 2015 - 6:00
Raamatu "Pisike puu" esikaas. Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Raamatu "Pisike puu" esikaas. Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Täna, 26. oktoobril annab kultuuriminister Indrek Saar Viljandimaa visiidi käigus üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“,  mis on mõeldud kingitusena  2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele.  Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi  ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega.  Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.


„Eesti jaoks on tähtis, et lapsed loeksid, et vanemad loeksid oma lastele ette. Et meil oleksid ilusad lasteraamatud, mis on meie omamaa suurepäraste kirjanike sulest kirjutatud ja oma silmapaistvate kunstnike illustreeritud. Olgu see ilus raamat sümboliks sellest sügavast kummardusest, millega riik väärtustab igat Eestisse sündinud last,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka  mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht - nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.  „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma  kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on  sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.

Esimesed raamatud antakse pidulikult üle kultuuriminister Indrek Saare Viljandimaa visiidi osana, koostöös Viljandi linnaga, 26. oktoobril kell 14.00 Viljandi Pärmusmuusika Aidas igakuise beebide ja nende vanemate kutsetega tunnustusüritusel. Üritusel osalevad samuti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Beebidele mõeldud kinkeraamatu traditsiooni algatas 2007. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskus raamatuga „Minu esimene raamat“.  Aastatel  2008, 2009 ja 2012 kandis beebiraamat pealkirja „Las laps loeb“, raamatu koostaja Heiki Vilep, väljaandja oli SA Kultuurileht. Alates 2015. aastast on kinkeraamatu koostaja ja väljaandja taas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Projekti rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:
Kai-Ines Nelson
Kommunikatsiooninõunik
Kultuuriministeerium
55 689 644
kai-ines.nelson@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Marju Lauristini ettekanne meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ tulemusi tutvustanud seminaril, 6. juunil 2016. Foto: Kultuuriministeerium
30.06.2016|Kultuuriministeerium

Marju Lauristin: kultuuriajakirjanduse roll on olla ühiskonna- ja kultuurielu diskussiooniplatvorm

Kas praegune Eesti ühiskond, milles on tajutav stagnatsiooni ja suletuse paine, vajab taas kultuuriajakirjandust kui ühiskonna kriitilise vaimsuse areeni? Või on meie poliitiline avalikkus nüüd piisavalt avatud ja demokraatlik ning kultuuriavalikkus samas niivõrd killustunud ja endasse sulgunud, et selleks ei ole võimalust ega vajadustki. Nii küsib Marju  Lauristin, meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ üks autoritest. 

Balti paviljon Veneetsia XV arhitektuuribiennaalil. Foto: Kultuuriministeerium
29.06.2016|Kultuuriministeerium

Balti Paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil: toimiv ja kvaliteetne elukeskkond on igaühe põhiõigus

Baltimaade ühine väljapanek XV rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil, mis avati 27. mail ja jääb avatuks novembrini, tutvustab kolme riigi arhitektuuriloo kujunemislugu ja heidab pilgu ka tuleviku arenguperspektiividele. Elukeskkonna arendamist ei saa tänapäeval enam sugugi vaadelda lahus väärtuspõhisest uuringust ja laiemast ühiskondlikust diskussioonist, sest toimiv ja elamisväärne elukeskkond on meie kõigi põhiõigus. Meie lähiajaloos on ere näide, kuidas niinimetatud fosforiidisõjast sai tõuke kogu regiooni vabadusvõitlus, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisega. Kvaliteetse elukeskkonna kaasaegsetest arenduspõhimõtetest arutab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk.