Sa oled siin

Guido Van Nispen: Euroopa peab leidma viisi superplatvormidega töötamiseks ilma siinseid oskusi ja talente kaotamata

31. oktoober 2017 - 13:10
Guido van Nispen. Foto: Guido van Nispen
Guido van Nispen. Foto: Guido van Nispen

Millised on Euroopa audiovisuaalvaldkonna suurimad väljakutsed? Mida tuleks teha, kui meil on olemas nii talendid, infosisu kui ka tööstus, kuid tulu kipuvad teenima siiski Ameerika platvormid? Neid ja muid aktuaalseid teemasid arutletakse Eesti Euroopa Liidu eesistumise audiovisuaal-, tehnoloogia- ja poliitikakonverentsil „Pictured futures: connecting content, tech & policy in audiovisual Europe“ 27.–28. novembril Tallinnas. Konverentsi üks silmapaistvamaid kõnelejaid, Hollandi valitsuse meedia- ja innovatsioonikonsultant ning -nõunik Guido Van Nispen räägib lähemalt.

Millised on Teie arvates praegu Euroopa audiovisuaalvaldkonna suurimad väljakutsed?

Suurimad väljakutsed tulenevad superplatvormide tohutust kasvust: Ameerika Ühendriikides Amazon, Facebook, Apple, Google ja Microsoft ning Hiinas Tencent ja Alibaba. Sellised superplatvormid muudavad pilti juba ainuüksi oma globaalse suuruse, võimaluste ja finantsidega. Ja loomulikult ka parimate inimestega...

Kui soovime vältida kliima soojenemisega võrreldava „üleilmse suurandmete kriisi“ tekkimist, peame leidma viisi selliste superplatvormidega töötamiseks ilma meie kohalikke oskusi, talente ja võimalusi kaotamata ja leidma hoopis võimalusi nende maksimaalseks ärakasutamiseks sellises uues olukorras.

Milliseid strateegiaid peaksid poliitikakujundajad superplatvormide osas kasutusele võtma? Kas on ruumi ka konkureerivatele pakkumistele?

Lootus tulebki superplatvormidelt endilt. Vanima superplatvormi ehk Microsofti tegevjuht Satya Nadella arvab järgmist:„Rahvusvahelise ettevõtte ainus kindel pikaajaline ja stabiilne strateegia seisneb kohalikes võimalustes, mida igas tegevusriigis ise loote. Ma arvan, et ei ole olemas pikaajalist strateegiat, mis dikteeriks: „Hakkan lihtsalt erinevates kohtades üüritasu küsima“.“

Sellistest julgustussõnadest hoolimata peaksid poliitikakujundajad superplatvorme hoolega jälgima. Need on muutumas „ühistranspordiks“, nii et kui superplatvormid ise piisavalt ei avane, tuleb kiirelt kehtestada määrused, mis tagaks nende avanemise. Ja ka kohaliku infosisu arendamise ning toetamise.

Nii et jah, ka konkureerivatele pakkumistele on piisavalt ruumi, eriti just infosisu osas. Siin saamegi oma kodanikega infosisu ja kultuuri tasandil ühenduda.

Platvormi tasandil on ruumi, kui teeme koostööd ja stimuleerime innovatsiooni. See on juba veidi keerukam osa, sest superplatvormid ei ole oma nime ju ilma põhjuseta saanud...

Kui aga meie audiovisuaalvaldkond püsib endiselt killustunud ja muutub nullsummamänguks, võib selline võimalus kiirelt kaduda... Ja just seda peamegi meie ise vältima. Praeguse finantsturu tingimustes on uute ettevõtmiste toetamiseks küllalt raha.

Mida arvate digitaalse ühisturu strateegiast?

On väga oluline, et Euroopa tagaks oma infosisule parima juurdepääsu ja levi ning samal ajal ka tegijate tasustamise. See julgustaks neid pidevalt uut ja kvaliteetset sisu looma. Vajame ringmajandust, mis suudaks rajada omaenda tuleviku.

Sellisest vaatenurgast on samuti oluline tagada, et superplatvorme koheldaks „ühistranspordina“ ja et neile kehtestataks kogu Euroopas ühtne poliitika. See väldiks liigset hõõrdumist ja stimuleeriks kasvu.

Kas Euroopa võiks saada audiovisuaalvaldkonna ükssarvikuks ja püsida globaalses mängus pildil? Mida tuleks sellise eesmärgi saavutamiseks teha ja millele keskenduda?

Jah, meist võiks saada lausa ükssarvikute salk! Kui tegeleme oma kodanike tegeliku vajadusega inimestevahelise kontakti järele ja väldime „maailmakodanike“ nimel „võidurelvastumist“. Enamik eurooplasi on väga rahul, kui saab suurepärast kohalikku infosisu, mis ühendab neid naabritega ja peegeldab nende kultuuriidentiteeti. Nüüd, kui meie käsutuses on tohutult rahvusvahelist (kvaliteetset) infosisu, peaksime suutma luua võimsa audiovisuaalse tuleviku.

Kui sellele superplatvormide pakutavale levitamisvõimalusele lisada kaalukad Euroopa määrused ja innovatsioonid, peaks uutel superplatvormidel tekkima tohutu potentsiaal uute formaatide rakendamiseks. Ja me teame, et selliste uute formaatide jaoks on saadaval palju raha. Seega tagagem, et saame Euroopalt oma osa ja pakume samal ajal ka oma kodanikele seda, mida nad vajavad.

Guido van Nispen tegutseb juhi, nõustaja ja investeerijana nii edukates kogenud kui ka alles alustavates uuendusmeelsetes ja turgu juhtivates organisatsioonides. Oma tegemistes ja võrgustikes puutub ta kokku paljude valdkonna suundumuste ja tegijatega ning ümbritseb end põnevate ja mõjukate tutvustega. Guido on Hollandi valitsuse kultuurinõukogu nõustaja meedia ja innovatsiooni küsimustes.

Eelnevalt on Guido töötanud erinevates Euroopa riikides juhtivatel ametikohtadel nii tava- kui ka riskiettevõtete juhina. ANP ehk kogu Hollandi meedia ning avaliku ja erasektori ettevõtete suurima sõltumatu B2B uudiste ja infoga varustaja tegevjuhina on Guido loonud eduka uudisteagentuuri ja tõhustanud digitaliseerumist ning sisenemist SaaS-põhisele B2B uudiste ja teabehalduse turule. 

Rohkem teavet Eesti Euroopa Liidu eesistumise konverentsi „PICTURED FUTURES: CONNECTING CONTENT, TECH & POLICY IN AUDIOVISUAL EUROPE” kohta, mis toimub 27.–28. novembril Tallinnas, leiate SIIT

Veel uudiseid samal teemal

Eesti, Soome ja Euroopa Liidu lipud. Foto: Peeter Langovits / Postimees
17.11.2017|Kultuuriministeerium

Valitsus toetab Eesti-Soome Kultuurifondi 700 000 euroga

Valitsus eraldab reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Fondi eesmärk on toetada riikidevahelist koostööd nii eraisikute kui organisatsioonide tasandil kultuuri, loomemajanduse ja koolituse vallas.

Foto: Tallinna Kunstihoone
16.11.2017|Kultuuriministeerium

Kunstivaldkonda lisandub keskne riigi osalusel asutatud institutsioon

Valitsus volitas täna, 16. novembril kultuuriministrit asutama uue sihtasutuse, SA Kunstihoone. Tänu sellele tekib kujutava kunsti valdkonnas esimene riigi osalusega keskne näituseasutus ning riigi vastutus ja panus kunstielu korraldamisel kasvab tänu sellele märgatavalt.