Sa oled siin

Esimesed koolid hakkavad uutmoodi ujumisõpetust andma juba sellel sügisel

30. mai 2017 - 22:20
Laps lainetes
Noores eas saadud ujumisoskus annab võimaluse elada turvalisemat ja mitmekülgsemat elu. Foto: Helen Link

Et lapsed tuleks ootamatult vette sattudes paremini toime, peab nende ujumisoskus märkimisväärselt paranema. Seetõttu saab koolide ujumise algõpetus 1. jaanuarist 2018 uued eesmärgid ja sisu ning oluliselt suureneb riigi rahaline toetus, kirjutab Kultuuriministeeriumi infokirjas Eesti Ujumisliidu projektijuht Helen Link.

Alates 2010. aastast on Eestis uppunud 415 inimest, see on 17 põhikooli klassitäit. Olukord, kus keskmiselt kaotab uppudes elu 60 inimest aastas, ületab Põhjamaade taset rohkem kui poole võrra. Möödunud aastal uppus 46 inimest, kusjuures see statistika puudutas iga Eesti maakonda, olgu seal veekogusid rohkem või vähem.

Seda arvestades on Eesti Ujumisliit koostöös Päästeameti ja Selts Eesti Vetelpäästega viimastel aastatel sihipäraselt püüdnud kasvatada teadlikkust ujumisoskuse vajalikkusest, teinud mitmeid uuringuid, et Eesti inimeste ujumisoskuse ja  ujuma õpetamise tegelikust olukorrast ülevaade saada. Koostöö ujumisoskuse teemasse puutuvate riigiasutustega on nüüdseks viinud selleni, et riigieelarvest on kavas eraldada senisest kordades suurem toetus ujumise algõppe läbiviimiseks ning uutmoodi õpetusest saab kooli uue liikumisõpetuse ainekava lahutamatu osa.

Senisest enam kui viis korda suurem riiklik rahastus ehk 1,2 miljonit eurot jõuab kohalike omavalitsusteni alates 2018. aasta algusest. Ehkki üldine kehalise kasvatuse õppekavamuudatus jõustuks alates 2018. aasta sügisest, saavad koolid soovi  ja valmisoleku korral hakata uutmoodi ujumisõpetust andma juba sellest sügisest ehk 2017./2018. õppeaastast. Viimase kahe aasta jooksul on saanud  uue metoodika koolitust üle pooletuhande treeneri, juhendaja, õpetaja ning need koolitused jätkuvad.

Ujumine on elutähtis oskus, lapsest saati

Selleks, et vees paremini hakkama saada, eriti ootamatult vette sattudes, on vaja erinevaid oskusi. Praegu koolides antav ujumise algõpe, õigemini ametlik õpitulemus ei anna lastele tegelikkuses piisavaid oskusi. Ainult 25 meetri läbimise asemel, mida lastele koolides õpetatakse, on uppumisohu vältimiseks vaja rohkem oskusi – sukelduda, hõljuda, nii selili kui rinnuli asendis vähemalt 200 meetrit edasi liikuda. Uuenevas ujumisõpetuses just nende oskuste omandamisega tegeletaksegi. Laps oskab ujuda siis, kui ta kolmanda klassi lõpuks suudab toime tulla nimetatud oskuste kompleksiga.

 

 

Uutmoodi ujumisõpetust koos uue õpitulemusega on vaja ka selleks, et lapsed oskaksid oma ujumisoskust adekvaatselt hinnata. Möödunud aastal enam kui 2300 5. klassi õpilase seas läbi viidud uuringust selgus ehmatav tõsiasi – lapsed hindavad oma võimeid tugevalt üle. 93,5% vastanutest kinnitas, et nad oskavad ujuda, ent täpsustavatele küsimustele antud vastuseid analüüsides sai selgeks, et veeohutuse seisukohast pole nende oskused sugugi piisavad. Ja see grupp lapsi, kes võib sõna otseses mõttes pea ees vette tormata arvates, et on osavad ujujad, moodustab veel suurema riskirühma, kui lihtsalt need lapsed, kes ujuda ei oska.

Tulemusi annab koostöö

Ujumise kui elutähtsa oskuse õpetamiseks on vaja kindlaid tingimusi. Esmalt on muidugi vaja koolituse läbinud ujumisõpetajat ning ujulat. Suuremal osal koolidest ei ole oma ujulat, seega tuleb lapsed sõidutada ujumistundidesse lähimasse ujulasse. Ujumistunnis on optimaalne grupi suurus kuni 12 last. See on oluline laste ohutuse seiskohast ja nii on juhendajal võimalik pöörata igaühele rohkem tähelepanu. Tõhusama tulemuse nimel on soovituslik õpilaste jagamine juba olemasoleva ujumisoskuse järgi erinevatesse gruppidesse. Lapsel, kellel on vaja täiesti algusest alustada, on vaja ujumisoskuseni jõudmiseks ligikaudu 40 ujumistundi, mis on ka riigipoolse lisarahastamise arvestuslikuks aluseks. Praegu ujuvad lapsed koolides keskmiselt 24 tundi.

On selge, et kõigi nende tingimuste täitmiseks ei piisa vaid ujumisõpetajate või koolijuhtide, ujumisliidu, riigi või kohalike omavalitsuste panusest, vaja on kõigi koostööd. Ujumisõpetuse läbiviimise vahetuteks korraldajateks on koolid koostöös kohalike omavalitsustega – neil tuleb tagada laste pääs ujulasse ja ujumisõpetaja iga 12 lapse kohta. Muuhulgas on koolide vastutada, et nende ujumisõpetajad oleks läbinud vajalikud täiendkoolitused.

Uue süsteemi rakendamine nõuab lisaraha nii ujulate kasutamise, laste ujulasse transportimise, kui täiendavate juhendajate töötasude jaoks. Selle katmiseks on valitsus lubanud eraldada alates 2018. aasta algusest igal aastal riigieelarvest 1,2 miljonit eurot.  Kohalike omavalitsuste rahaline panus jääb samasse suurusjärku praegusega ehk veidi üle poole miljoni euro aastas. Eesti Ujumisliidu kanda on üleriigilise kompetentsikeskuse roll, hoolitseda koostöös erinevate osapooltega täiendkoolituste korraldamise eest, tagada juhendmaterjalidele ja täiendkoolitustele kaasaegne sisu ning teha seiret ujumise algõpetuse läbiviimise kohta.

Lapsevanema jaoks on aga uutmoodi ujumisõpetuse kõige vahetum tulemus see, et tema laps saab koolist kaasa elutähtsa ujumisoskuse ning seda tasuta, kooliprogrammi lahutamatu osana.

 

6. juunist saab registreeruda järgmistele "Õpime ujuma" koolitustele

Kuna ujumisõpetuse maht kasvab ja ujuma õppimise eesmärk muutub, kutsuvad Päästeamet, Selts Eesti Vetelpääste ja Eesti Ujumisliit  ujumise algõpetuse juhendajaid ja abijuhendajaid osalema kahepäevasele  praktilisele "Õpime ujuma" koolitusele.

Koolitusel saab ülevaate 2017./2018. õppeaastal ees ootavatest muudatustest ujumise algõpetuses ja ka uues, 2018. aasta septembrist rakenduvas liikumisõpetuse ainekavas esitatud õpitulemustest. Koolitusel osaleja omandab metoodilised teadmised, praktilised oskused ja harjutusvara, mis viivad samm-sammult uute õpitulemuste ehk ujumisoskuse saavutamiseni.

„Õpime ujuma“ kursuste laiem eesmärk on tagada laste ühtsematel alustel ujuma õpetamine, et selle kaudu parandada nende ujumisoskust ja kindlustada turvalisem elu.

Ujumistundide juhendajad  on oodatud ennast täiendama:

  • 21.–22. augustil Pirita TOP SPA Hotelli spordikeskuse ujulasse (Regati pst. 1, Tallinn),
  • 24.–25. augustil Maleva Põhikooli (Maleva 4, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa),
  • 23.–24. oktoobril Põlva Spordikooli ujulasse (Uus 3,  Põlva, Põlvamaa).


Koolitustele registreerimine on avatud alates 6. juunist aadressil: http://www.swimming.ee/andmebaas/

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Indrek Saar. Foto: Riigikantselei
23.05.2018|Kultuuriministeerium

Saar: uuel eelarveperioodil peab Euroopa Liidu kultuurirahastus olema võrdselt ligipääsetav

Kultuuriminister Indrek  Saar osaleb täna, 23. mail Brüsselis toimuval Euroopa Liidu kultuuri- ja spordinõukogul. Liikmesriikide kultuuriministrite kohtumisel arutletakse, kuidas uuel eelarveperioodil kultuuri paremini siduda teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega. Pärastlõunal toimuval spordiministrite kohtumisel arutatakse spordi kommertsialiseerumisest tingitud probleemide üle.

 

21.05.2018|Kultuuriministeerium

Avanes 2018. aasta taotlusvoor „Euroopa Liidu programmi "Loov Euroopa" kultuuri alaprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine”

Taotlusvooru eesmärgiks on eesti kultuuri rahvusvahelistumine ja jätkusuutlike väliskontaktide loomine Eesti kultuuriasutuste osalemise kaudu Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. juuni 2018.