Sa oled siin

Ekspertrühm hakkab tegelema elukeskkonna ruumilise arenguga

22. veebruar 2017 - 16:25
Linnahall. Foto erakogust

Ehitatud keskkonda puudutavate otsuste killustatusest ja ühiste eesmärkide puudumisest on kõneldud juba kümmekond aastat. Ministeeriumideülese ekspertrühma loomine on eelduseks, et elukeskkonna arendamine Eestis toimuks läbimõeldumalt, kirjutab Kultuuriministeeriumi infokirjas ministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk

Õiguskantslerid, erialaliidud kui ka erinevad ministeeriumid on kümnekonna aasta kestel osutanud, et Eesti elukeskkonna ruumilist arengut puudutavad otsused (miks, kuhu ja kuidas ehitatakse) on killustatud ning puuduvad ühised eesmärgid keskkonna arendamisel. Ehitatud keskkonna kujunemise protsess kavandamisest kasutamiseni ei ole terviklik, selle osalised lähtuvad jäigalt erinevatest eesmärkidest ja väärtushinnangutest.

Kesksetes ruumilist arengut suunavates dokumentides (üleriigiline planeering Eesti 2030+, maakonnaplaneeringud) on sõnastatud küll eesmärgid, ent valitsusasutuste koostöö nende saavutamisel on puudulik. Asutused lähtuvad kitsalt enda valdkonna huvidest ega arvesta ruumilise arengu laiemaid eesmärke. Otsuste puhul (nt riigimajade kavandamine, nn üürielamute meede, koolivõrgu korrastamine, taristuprojektid, riigi, riigiettevõtete ja omavalitsuste maatehingud, maavalitsuste kaotamine jne) ei vaadata sageli valdkonnaüleseid ja laiemaid ruumilisi mõjusid, liiga harva võetakse otsuste aluseks valdkondlikke teadusuuringuid.

Selle olukorra muutmiseks soovib Kultuuriministeerium koostöös Riigikantselei, teemasse puutuvate ministeeriumide ja partnerorganisatsioonidega luua ruumiloome ekspertrühma, kes esitaks analüüsidele tuginedes valitsusele ettepanekud paremate ruumiotsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Ekspertrühma loomine tuleneb koalitsioonileppest ja valitsusliidu 100 päeva plaanist, kus on kirjas eesmärk luua koostöös Eesti Arhitektide Liiduga üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumideülene ekspertkogu. Tänaseks on rühma loomist puudutavad materjalid valdkonnaga seotud organisatsioonidega koos läbi arutatud ja valitsusele esitatud.

Loodavale ekspertrühmale on nende arutelude tulemusel seatud mitu konkreetset ülesannet. Näiteks tuleb selgitada välja, milliseid õigusakte ja strateegilisi dokumente oleks vaja täiendada või luua. Eksperdid teeks ettepanekuid ka selle kohta, kuidas võiks toimida riigi ruumilise arengu korraldamine ning tõuseks arhitektuuri-, ruumilise planeerimise ja ehitamise alane teadlikkus ja pädevus. Muuhulgas peaks ekspertrühm  kaaluma alaliselt tegutseva üleriigilise ruumilise planeerimise ja ruumi arhitektuurse kujundamisega tegeleva kompetentsikeskuse vajalikkust.

Seega on tulevase ruumiloome ekspertrühma töölaual aukartust äratav hulk läbiarutamist ja parandusettepanekuid ootavaid ülesandeid. Kuid soov jõuda olukorrani, kus meie ühist elukeskkonda kujundatakse terviklikult ja läbimõeldult, on piisavalt suur, et nende ülesannetega paari aasta jooksul toime tulla. Esialgne siht on sõnastada riigi ruumipoliitikat puudutavad ettepanekud 2019. aasta alguseks.


---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT
 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Eesti, Soome ja Euroopa Liidu lipud. Foto: Peeter Langovits / Postimees
17.11.2017|Kultuuriministeerium

Valitsus toetab Eesti-Soome Kultuurifondi 700 000 euroga

Valitsus eraldab reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Fondi eesmärk on toetada riikidevahelist koostööd nii eraisikute kui organisatsioonide tasandil kultuuri, loomemajanduse ja koolituse vallas.

Foto: Tallinna Kunstihoone
16.11.2017|Kultuuriministeerium

Kunstivaldkonda lisandub keskne riigi osalusel asutatud institutsioon

Valitsus volitas täna, 16. novembril kultuuriministrit asutama uue sihtasutuse, SA Kunstihoone. Tänu sellele tekib kujutava kunsti valdkonnas esimene riigi osalusega keskne näituseasutus ning riigi vastutus ja panus kunstielu korraldamisel kasvab tänu sellele märgatavalt.