Sa oled siin

Eestlased välismaal – kaotus või ka suur võimalus?

27. september 2017 - 7:00
Eestlased Lääneranniku Eesti päevadel tantsu vihtumas. Foto: Enn Auksmann
Eestlased Lääneranniku Eesti päevadel tantsu vihtumas. Foto: Enn Auksmann

Septembri alguses toimusid Los Angeleses XXXIII Lääneranniku Eesti Päevad. Iga kahe aasta järel toimuval ülemaailmsel kokkutulekul kohtuvad kodu- ja väliseestlased, Eesti sõbrad ja toetajad. Eestist olid taas kohal mitmed kultuurikollektiivid ja esinejad, toimus traditsiooniline laulupidu, Eesti filmide linastused ning mitmed seminarid. Kokkutulekul osalenud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman jagab muljeid väliseestlaste elust-olust ning sellest, kuidas hoolimata vahemaadest rahvana ikka ühte hoida ja koostööd teha.

Väljaspool Eestit elab umbes 200 000 eestlast.  Suured kogukonnad on ka Põhja-Ameerikas: USA 2000. aasta rahvaloenduse järgi elab seal 25 034 Eesti päritoluga inimest. Oma identiteedi hoidmiseks tegutseb Põhja-Ameerikas paarkümmend Eesti seltsi, kuus Eesti maja ning mitmed eestikeelsed väljaanded ja kultuurikollektiivid. 

Lühikese aja jooksul on mul olnud võimalus kohtuda rahvuskaaslaste ehk eestlastega välismaal just nimelt Põhja-Ameerikas, Kanadas ning USAs. Lääneranniku Eesti Päevadele (LEP) tuli kokku üle 500 eestlase ja Eesti sõbra. Üritust külastas ka peaminister Jüri Ratas Eesti ettevõtjate delegatsiooniga.

Eestlastega koos eesti päevi ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistades ja rahvuslikke laule lauldes kaob tunne, et oled tuhandeid kilomeetreid Eestist eemal. See emotsioon, mis neis inimestes on, nende seos Eestiga, on liigutav ja sügav. Neli päeva kestva koosolemise ajal kuulavad osalejad tähelepanelikult Eestis toimuva kohta ning elavad kaasa.

Ma usun, et eestlaskonna võrgustik nii Ameerika mandril kui ka mujal on tegelikult meie jaoks tohutu võimalus. Ühest küljest on need inimesed meie kultuuri ja keele edasikandjad, mis on omaette suur väärtus, kuid väga paljud neist inimestest on spetsialistid ja omaala professionaalid. LEPil kohtusin näiteks Allaniga, kes tegeleb teenuste disainiga ja korraldab sel teemal ülemaailmseid konverentse. Need inimesed on oma valdkonna maailmatasemel tegijad, kes on endiselt seotud ka Eestiga. Nad soovivad oma kompetentsi rakendada meie väikese riigi heaks. Peaksime kindlasti neid oskusi ja teadmisi kaasama.

Rääkides töökäte või kompetentsi puudusest Eestis näen, et praegu ja ka tulevikus peaksime aina enam pöörama pilgu rahvuskaaslaste poole. Ühest küljest on võimalik selle võrgustiku abil arendada rahvusvahelisi suhteid ja laiendada turgu, kuid teisalt kaasata just seda kompetentsi ja neid töökäsi, mis meil puudu on. Mõnel riigil on oma välismaal elavate inimeste kohta väga hea andmepank. Võib-olla oleks meilgi aeg mõelda sellest kui võimalusest?

Uute valdkondade ja platvormide abil saab kaasata uut põlvkonda. Noori kõnetavad lisaks keele õppimisele ja kultuuri säilitamisele teemad, mis neid igapäevaselt ümbritsevad ja kus nad ametialaselt tegevad on. Näiteks kogunevad Andrus Viirgi eestvedamisel Silicon Valleys Eesti start-upperid, et vahetada kogemusi ning luua võrgustikke ka kohalike kogukondadega. Peame leidma tegevusi ja võimalusi järgmise põlvkonna kaasamiseks meie rahvuskaaslaste liikumistesse, et säiliks side Eesti riigi ja keelega.

Kindlasti ei saa rahvuskaaslaste grupid välismaal jääda suletud seltskondadeks omas kultuuriruumis. Oluline on avada oma kultuur ja tegevused ka kohalikele inimestele ja tutvustada neile Eestit ja eesti kultuuri. Hea näide on Torontos Tartu Kolledži juures tegutsev Piret Noorhani, kes on oma meeskonnaga liitunud kohaliku piirkonna koostöövõrgustikuga, kuhu kuuluvad mitmesugused kultuurikeskused ja organisatsioonid. Eestis võiks seda ehk võrrelda asumiseltside koondumisega. Võrgustiku kaudu on võimalik teha koostööd ning saavutada palju enam nähtavust oma tegevusele, samuti saada uusi ja täiendavaid võimalusi eesti loomemajanduse tutvustamiseks.

Kindlasti on selle teema juures väljakutse, kuidas me siin Eestis väliseestlastesse suhtume ning milline on meie omavaheline infovahetus. Lääneranniku päevadel oli meiega kaasas Eesti Rahvusringhäälingu võttegrupp Margus Saare juhtimisel, tänu kellelejõuab eetrisse pikem erisaade toimunust. Me peame näitama, millega rahvuskaaslased üle maailma tegelevad ning kui tugev on nende side Eestiga. Tänapäeva tehnoloogia võimalused on siin samuti suureks abiks.

Oluline on, et lisaks tihedatele sidemetele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga tekiksid ka teised partnerid, kes leiaksid täiendavaid koostööpunkte rahvuskaaslastega mujal maailmas. Usun, et näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on siin võimalusi kaasata talente ja tippspetsialiste just rahvuskaaslaste hulgast.

Iga eestlane nii Eestis kui ka välismaal, kes meie keelt ja kultuuri edasi kannab, on suur väärtus ja võimalus Eesti jaoks. Tänan veelkord Renee Meristet Lääneranniku Eesti Päevade korraldamise eest. Järgmine kokkutulek toimub 2019. aastal Portlandis ning loodan, et lisaks paljudele osalejatele kohapeal on mitmekesine ka Eestist minev delegatsioon ning teemad, millest siis räägime. 

Veel uudiseid samal teemal

Sofija Fišer
30.08.2017|Riigikantselei

Sofija Eesti-sisesest õpilasvahetusest: „See oli oluline, lõbus, hea ja hariv kogemus.“

Juba 6 aastat on Eestis tegutsenud riigisisene õpilasvahetusprogramm VeniVidiVici. Varasemate kahenädalaste vahetuste asemel saavad nüüd noored Kultuuriministeeriumi toel sama programmiga õppida teises koolis ja keelekeskkonnas kuu aega. Just selle väljakutse võttis möödunud kevadel vastu Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilane Sofija Fišer, kes suundus neljaks nädalaks õppima Lõuna-Eestis asuvasse Keeni Kooli. Sofija jagab oma kogemust.

Väliseesti noored Eestis keele-ja kultuurilaagris.
30.08.2017|Kultuuriministeerium

Väliseesti noored käivad kodumaal keelt õppimas

Juba 17 aastat on Integratsiooni Sihtasutus korraldanud välismaal elavatele Eesti päritolu noortele keele- ja kultuurilaagreid, kus noored saavad oma päritolumaaga lähemalt tutvust teha.  Paljudele on see esimene avastusretk eesti keele- ja kultuuriruumi. Laagris osalenute seas on mitmeid noori, kes on hiljem Eestisse tagasi elama või õppima tulnud.