Sa oled siin

Eesti üks erilisemaid maju asub Raplas

2. märts 2017 - 10:24
Rapla KEK. Foto: erakogu
Rapla KEK. Foto: erakogu

Legendaarne UFO-maja, astmikpüramiid, Pentagon, tulnukalaev, ENSV kõige ekstravagantsem ehitis, 1970. aastate arhitektuuri tippteos. Need on vaid mõned epiteedid, mis iseloomustavad Toomas Reinu kavandatud Rapla KEK-i maja, linna üht vaatamisväärsust.

Rapla KEKi omaaegse haldushoone arhitektuurne väärtus ei piirdu üksnes Raplamaaga, vaid on oluline kogu Eesti kultuuriloos. Sellel on ka rahvusvaheline mõõde: ehitist on kajastatud mitmetes rahvusvahelistes arhitektuuriajakirjades, näitustel, raamatutes. Ikka ja jälle pälvib see kohalike ka rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanu. Tumesinisel soklil justkui õhus hõljuv püramiid, mis kordub negatiivina basseini ja terrassidega kujundatud maastikul. Erilise ja uuendusmeelse arhitektuuri ning kultuuriväärtuse tõttu võeti maja 2015. aastal muinsuskaitse alla.

Hoone praegune omanik vaidlustas ehitise muinsuskaitse alla võtmise, kuid tänavu veebruaris jõustunud kohtuotsus jättis Rapla KEKi mälestiseks tunnistamise jõusse. Oluline on märkida, et vaidlust hoone kultuuriväärtuse üle ei olnudki. Osapooled tunnistasid hoone väärtust ja erilisust – KEKi omanikele kuulub Rapla üks kõige huvitavamaid ehitisi, mis on kiriku ja kivisilla kõrval kindlasti üks Rapla maamärke.

Kas kolhoosihooned kaitse alla?

Kui juttu tuleb nõukogude perioodi arhitektuurist, tõuseb ikka ja jälle küsimus sellest, et kas kolhoosihooned võetakse kaitse alla. Kuni Rapla KEKini ei olnud ühtegi KEKi- või kolhoosihoonet Eestis mälestiseks tunnistatud. See on uuem ehituspärand, mille süsteemset uurimist ja väärtustamist alustati alles 2000. aastatel. Ka Rapla KEKi mälestiseks tunnistamisele eelnes laiahaardeline uurimisprojekt.

Nimelt aastatel 2007–2012 viidi Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi üle-eestiline 20. sajandi arhitektuuri uuring. Selle käigus analüüsiti põhjalikult möödunud sajandi arhitektuuri ning võrdleva analüüsi teel leiti objektid, mis iseloomustavad eriti kõnekalt 20. sajandi ehituskunsti. Rohkem kui kolme tuhande objekti seast valiti välja sadakond riiklikku kaitset väärivat ehitist ja rajatist. Kõik neist ei ole muidugi nõukogudeaegsed, vaid annavad läbilõike tervest möödunud sajandist.

Kolhoosiarhitektuurist on terves Eestis sõelale jäänud ainult kaks näidet, mis on säilinud piisaval määral ning on samas elujõulised ehk kasutuspotentsiaaliga. Need on lisaks Rapla KEKi majale ka Linda kolhoosi keskusehoone Võrumaal. Viimase kolme aastaga on selle uuringu tulemustest jõutud kaitse alla võtta üksteist 20. sajandi hoonet. Rapla KEK on ainus, mille mälestiseks tunnistamisega kaasnes kohtuvaidlus.

Avalik ja erahuvi

Loomulikult peab mälestiseks tunnistamine olema kaalutletud ja põhjendatud. Arvesse tuleb võtta nii avalikku kui ka omaniku huve. Kohus leidis, et Rapla KEKi kohtuasjas on kaebaja huvisid ja omandiõigust õiglaselt kaalutud ning avalik huvi arhitektuuriväärtusliku objekti võimalikult autentsel kujul säilimise vastu on kaalukam kui sellega kaasnevad omandiõiguse kitsendused.

Kohus märgib oma otsuses, et mälestiseks tunnistamist ei saa vaidlustada üksnes üldiste väidetega nagu oleks omanikul selleta rohkem võimalusi oma kinnisomandiõiguse teostamiseks. Kui see nõnda oleks, poleks ühegi ehitise mälestiseks tunnistamine võimalik.

Tuleb meenutada, et kultuuriväärtused, sealhulgas arhitektuuriväärtused on põhiseaduse preambulast tulenevalt samuti kaitse all, just nii nagu seda on põhiseadusest tulenevalt omandiõigus. Põhiseaduse paragrahv 32 kaitseb omanikku küll omandi võõrandamise eest, ent ei keela seaduse alusel avalikes huvides omandiõiguse teostamisele kitsenduse seadmist.

Mälestis ei tähenda muuseumi

Olukord võiks olla vastupidine, kui mälestiseks tunnistamine muudaks omaniku soovide elluviimise võimatuks või raskendaks seda olulisel määral. Rapla KEKi maja puhul ei takista mälestise staatus selle edasist kasutamist. Mälestis ei tähenda muuseumi. Vastupidi – ehitised säilivad kõige paremini siis, kui nad on aktiivses kasutuses. Seetõttu on iseäranis kurb, et maja on praegu üürnikest tühi.

Mälestiseks tunnistamine ei sea piiranguid hoone kasutusele. Väljaüüritavate kontori-, spordi, kaubandus- ja teeninduspindadena jätkamine on sobilik, kuna hoiab põhimõtteliselt hoone algset funktsiooni. Mõeldav on muugi. Samuti ei takista mälestiseks olemine remonti, energiatõhususe suurendamist ega siseruumide tänapäevastamist.

Ühest küljest on moodsa arhitektuuri restaureerimine muinsuskaitsele väljakutse näiteks uute materjalide tõttu, teisalt on uuemate majadega ümberkäimine oluliselt lihtsam võrreldes keskaegse kaupmeheelamu või kirikuga. Ei ole vaja keerulisi uuringuid, ei kaasne „üllatusi“ nagu seinamaalingud, hoone projekt on olemas, isegi arhitekt on elus ja tegus ning võib vajadusel nõustada.

Kohalik huvi ja koostöö

Unikaalsetele majadele ei ole universaalseid lahendusi. Pärandi säilimise huvides peaksid osalised püüdma lahendusi leida üheskoos. Üks neist on kindlasti riik ja muinsuskaitse, kuid väärtuslikele hoonetele rakenduse leidmine on ka valla- ja linnavalitsuste ning kohaliku kogukonna võimalus. Eriti väiksemates piirkondades.

Rapla vald on määranud KEKi hoone ala miljööväärtuslikuks. Originaalprojekti järgi ehitatud hoonetel tuleb seal säilitada välisilme ning ehitise lammutamine on lubatud vaid juhul, kui selle korrastamine ei ole tehniliselt võimalik. See näitab, et ka omavalitsus soovib selle maja säilimist. Seda huvi võiks selgemalt teadvustada ja eri osaliste koostöös edasi arendada. Ka Rapla Haridusselts on arvanud, et maja kuulub Rapla kui väikelinna avaliku ruumi mõjuvamate ilmestajate hulka.

Kohalike side kodukandi pärandiga on oluline ja tänuväärne. Ainulaadse pärandobjekti olemasolu väikeses linnas on suur võimalus oma kodukoha eripära väljatoomisel. See võib omakorda osutuda konkurentsieeliseks.

Kultuurimälestised on Eesti rahvuslik rikkus. Muinsuskaitse ülesanne on aidata hoida, et peale looduse oleks mitmekesine ka meie kultuurikeskkond. Mõistagi on selleks vaja, et säiliksid parimaid näited ka Eesti uuemast arhitektuurist.

Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik

 

Artikkel ilmus ajalehes Raplamaa Sõnumid, 1.03.2017.

Veel uudiseid samal teemal

Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Foto: Kultuuriministeerium
18.10.2017|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium ootab aasta kodaniku kandidaate

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutab välja konkursi aasta kodaniku kandidaatide leidmiseks. Selle aasta moto on „Kujundame tulevikku“, mis on inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast. Kandidaatide esitamise tähtaeg on reede, 3. november.

https://fennougria.ee/
16.10.2017|Kultuuriministeerium

Algav hõimunädal pakub põnevat kultuuriprogrammi

Sel nädalal toimuvad hõimupäevadele pühendatud kultuuriüritused üle kogu Eesti. Kuulda saab ehedaid rahvalaule, pärimusmuusika kontserte, loenguid ja palju muud. Soome juubeliaasta puhul näidatakse hõimupäevadel ka Soome väärtfilme.