Sa oled siin

Eelmise aasta parima püsinäituse korraldas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

19. jaanuar 2018 - 20:16
Foto: Ardo Kaljuvee
Foto: Ardo Kaljuvee

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muuseuminõukogu kuulutas täna, 19. jaanuaril Kumu kunstimuuseumis toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade galal välja Muuseumiroti võitjad kümnes kategoorias. Parima püsinäituse tiitli ja suure Muuseumiroti sai Eesti Teatri- ja Muusukamuuseum näituse „Lood ja laulud“ eest.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnade kohaselt on muuseumidel käesoleval Euroopa kultuuripärandi aastal täita tähtis roll. „Muuseumide aastaauhinnad näitavad taas kord säravat kvaliteeti ja on elavaks tõestuseks sellest, et kultuuripärand on jätkusuutlik. Hea muuseumi taga seisab aga kogukond - tänu teile ja teie jaoks muuseume arendataksegi. Hea meelega annaksin täna mõne Muuseumiroti ka teile,“ ütles minister Indrek Saar muuseumikogukondi tunnustades.

Sellel aastal laekus konkursile üle 80 taotlust, millest konkursi hindamiskomisjoni otsusel pääsesid nominentide hulka 30 projekti. Nende hulgast valisid komisjonid omakorda välja kümme laureaati. Eripreemia andis juba seitsmendat korda välja ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). 

 

Muuseumide aastaauhindade 2017 laureaadid on:

  • Parim püsinäitus on  Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus „Lood ja laulud.
  • 2017. aasta parima näituse tiitli sai Eesti Rahva Muuseumi näitus „Rahvarõivas on norm“
  • Konserveerimistöö auhinna pälvisid Merily Paomets ja Sirje Säär Eesti Kunstimuuseumist Tõenäoliselt 1760ndate lõpust pärineva ovaalse pärgamendil pastellmaali „Tütarlaps koeraga“ ja teose raami konserveerimise eest. 
  • 2017. aasta parima muuseumikogu arendaja tiitli said Jaanika Anderson ja Ester Oras Tartu Ülikooli muuseumi projekti Muumiate interdistsiplinaarsed uuringud ja tulemuste tutvustamine erinevatele sihtgruppidele eest.
  • Parimaks muinsuskaitsjaks muuseumis tunnistati Aune Mark Eesti Vabaõhumuuseumist seminarisarja materjalidest konstruktsioonist ja sõlmedest vana maja spetsialistidele eest.
  • Aasta muuseumihariduse edendajad on Toomas Koitmäe, Siim Randoja ja Luize-Ingrid Klimova Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist interaktiivsete õppematerjalide „Kõik liikuma!“ eest.
  • Parima teadustrükise 2017. aastal koostas Oliver Orro. Selleks on „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“.
  • Parima teadusürituse korraldas Tartu Ülikooli muuseum. Tunnustuse pälvis rahvusvaheline konverents „Vene impeeriumi piiril: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot“.
  • Aasta parima turundustöö auhinna said Helena Haller ja Evelin Värk Eesti Vabaõhumuuseumist algatuse „Koo end ajalukku“ eest.
  • Muuseumiarendaja 2017 auhinnaga tunnustati Sander Olot ja Kairi Põldsaart Eesti Loodusmuuseumist virtuaalreaalsuse filmi „Müstiline ürgmeri“ eest.
  • EASi turismiarenduskeskuse kõige külastajasõbralikuma muuseumi tunnustuse Rotilõks pälvis Tartu Ülikooli loodusmuuseum.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiarenduskeskus viimastel aastatel palju tutvustanud piiri taga Eesti loodust kui külastajamagnetit ja loomulikult teeb head meelt, kui loodusesõpradel on lisaks loodusest saadud elamustele sedavõrd väärt koht, kuhu minna looduse kohta teadmisi ammutama.

Iga kategooria võitjale oli välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mille eest võib laureaat osaleda kas „The Best in Heritage“ konverentsil Horvaatias Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil, õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse või konkursi aastal toimuv reisil erialase enesetäienduse eesmärgil.

Kõik võitjad saavad endale väikesed Muuseumiroti kujud (skulptor Tiiu Kirsipuu looming). Rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale.

Lisainfot Eesti muuseumide aastaauhindade 2017 kohta leiate siit. Fotod võidutöödest on kättesaadavad siin.

Lisainfo:

Marju Niinemaa

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist

52 83 770

marju.niinemaa@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Alliku villa. Foto K. Kooskora
21.02.2018|Kultuuriministeerium

Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks Elvas asuva Alliku villa. Hiljemalt 1930. aastate alguses ehitatud juugendstiilis puitvillat kasutati nõukogude perioodil kirjanike loomemajana.

Indrek Saar. Foto: Erik Peinar (Riigikogu)
14.02.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister aastakõnes: edukas majandus vajab järjest enam loovust, riik peab selleks võimalusi looma

Kultuuriminister Indrek Saar tegi täna, 14. veebruaril Riigikogus ettekande kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimise kohta. Saar ütles kultuuri aastakõnes, et  Eesti kui kultuurriigi edukus põhineb meie inimeste loovusel ning kultuuri jätmine üksnes turumajanduse hoolde pole Eesti suguses väikeriigis mõeldav.