Sa oled siin

Alanud lõimumiskava loomine seab sihid aastani 2030

26. veebruar 2018 - 14:09
Kultuuriminister Indrek Saare ja peaminister Jüri Ratase kohtumine Kultuuriministeeriumis 26. veebruaril arutamaks lõimumisvaldkonna tegevusi, plaane ning uue perioodi lõimumiskava lähtekohti ja sihte. Foto: Kultuuriministeerium
Kultuuriminister Indrek Saare ja peaminister Jüri Ratase kohtumine Kultuuriministeeriumis 26. veebruaril arutamaks lõimumisvaldkonna tegevusi, plaane ning uue perioodi lõimumiskava lähtekohti ja sihte. Foto: Kultuuriministeerium

Sel aastal algab Kultuuriministeeriumis uue riikliku lõimumiskava koostamine perioodiks 2021-2030. Millised on uue strateegia loomise eesmärk ja lähtekohad, selgitab ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Eesti sajandal sünnipäeva-aastal mõtestame oma teekonda, mis on meid siia toonud ning mis viib meid edasi. Võime kinnitada, et mitmekülgsus ja mitmekesisus on jätkuvalt Eesti tugevuse ja kestmise kindel pant ühtviisi nii kultuuris kui ka teistes valdkondades. Eesti on tõepoolest paljukultuurne riik. Õlg õla kõrval eestlastega elab siin üle 190 rahvuse esindajaid. Püüdleme ühiskonna poole, milles erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel, kes on oma elukohaks valinud just Eesti, on võimalus end tunda siin täisväärtusliku ühiskonnaliikmena ning end teostada.

Lõimumine ei ole mingi eraldiseisev tegevus või eesmärk. Vastupidi. See on ühiskonna koos töötamise, õppimise ning toimimise oskuse kasvatamine, mis läbib kõiki valdkondi. 

Viimane lõimumismonitooring toob välja mitmeid positiivseid arenguid. Näiteks on paranenud teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus. Vajadus eesti keele järele suureneb nii tööl kui ka vabal ajal, ka on tugevnenud mitte-eestlaste hulgas tunne, et kantakse Eesti riigiidentiteeti.

Selle kõrval on endiselt probleem sotsiaalmajanduslik lõhe eesti ja muu emakeelega inimeste vahel. Vene keelt emakeelena rääkivad inimesed ei tunne end tööjõuturul piisavalt kindlalt, eriti naised, ega julge ka seetõttu tihtipeale kandideerida näiteks riigisektorisse. Seega, oluline roll enesekindluse kasvatamisel on eesti keele omandamise toetamine.

Suheldes eri kogukondadega, koorub üha selgemalt välja, et murekohad on ka infovahetus kogukondade vahel, kogukondade kaasamine ja koostöö, samuti segregatsioon hariduses, tööturul ja ühiskonnaelus.

Paljud kitsaskohad ja lahendused saavad veel selgemaks juba selle aasta kevadel, sest alustame täiendavaid arutelusid huvigruppide, partnerite ning teiste ministeeriumidega.

Kehtiv lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2020“ määrab tegevused, nagu ütleb ka kava nimi, 2020. aasta lõpuni. Uue kava koostamine on alanud ja meie siht on viia lõimumiskava aastani 2030 väljatöötamiskavatsus valitsusse juba sel kevadel, et saada mandaat uue valdkondliku poliitika väljatöötamiseks. Samaaegselt alustame ka esimesi läbirääkimisi Riigikogu komisjonide ning fraktsioonidega. Sügisel aga viime läbi lõimumiskava 2020 vahehindamise, et süüvida, kuidas senised valikud ja tegevused on end õigustanud.

Valmis dokumendini peaksime jõudma 2020. aasta alguseks, et saata see tagasisideks teistele ministeeriumidele ja erakondadele. Uue lõimumiskava kinnitamine valitsuses võiks toimuda 2020. aastal.

Mis on plaanis?

Uue lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimestele, rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eestimaa piire, kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele.

Eesti koolis peab olema võimalus koos õppida nii eestikeelsetel kui ka muu emakeelega lastel, omandades eesti keele, kuid säilitades oma kultuurilise identiteedi. Ka viimane lõimumisuuring kinnitas, et enamik Eesti elanikke pooldab selgelt eestikeelse õppega alustamist juba lasteaias. Kui me ei suuda tuua ühte kooli kokku tuua eri taustaga lapsi, on ka hilisemad kampaaniad kasutud.

Oluline on ühtne usaldusväärne inforuum – millised on täiendavad infokanalid, mis parandaksid otsesuhtlust kogukondadega ja nende endi vahel. Tähtis on jõuliselt kaasa rääkida nii keeleõppe korraldamises loodavate keelemajade kaudu, kuid olla aktiivne osaline ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eestveetavas keelepoliitikas, mille osa keeleõppe korraldamine. Peame suutma vastata küsimusele, kuidas saame tehnoloogiat ja innovatsiooni senisest enam lõimumisse kaasata.

Kultuuriministeerium näeb üha selgemalt, et kultuur ja sport pakuvad häid võimalusi kogukondade lähendamiseks. On ju teada-tuntud tõsiasi, et inimesed koonduvad meelsasti ühiste huvide pinnalt.  Mõtleme taas põhjalikult, kuidas kultuuriasutused saaksid pakkuda tegevusi ja teenuseid eesti keelest erineva emakeelega kogukonnale. Tean, et Eestis leiab aset väga palju suurepäraseid sündmusi, festivale, kodanikuühiskonna ettevõtmisi – aga meil on vaja leida nutikaid viise, kuidas inimesi kõige laiemalt neisse haarata.

Mida tahan veel toonitada?

Lisaks tehnilisena tunduda võivate strateegiliste eesmärkide sõnastamisele on tähtis, et lõimumist eestvedav masinavärk hästi töötaks. Lõimumise edu võti peitub meie võimes kaasata kõige erinevamaid valdkondi ühe eesmärgi nimel. Kultuuriministeerium lõimumispoliitika eestvedajana on  avatud uutele ideedele ning partneritele, andke endast julgesti märku!

Ja viimaks, vastuseks kõigile müüdikandjatele, kes väidavad, et paarikümne aasta jooksul pole me lõimumises midagi saavutanud, rõhutan, et lõimumisele suunatud tegevused peavadki olema väga pika perspektiiviga. Need tegevused peavad olema järjepidevad. Samal ajal on see valdkond, mille tegematajätmised toovad kaasa keerulisi tagajärgi.

Üldiselt saame ju öelda, et meie riigis valitsev rahumeelne kogukondlik vaim, kuid olmetasandil saame keele ja kultuuride barjääre ületada veelgi sujuvamalt, kui me üksteisega kohtuma, räägime, teeme koos asju selles ühises riigis. Kui suudame uues lõimumiskavas parimal moel vajadused kaardistada ja lahendusteed maha märkida, muudame üheskoos Eesti veelgi ühtsemaks ja paremaks koduks meile kõigile.

Veel uudiseid samal teemal

Rakendusuuringu “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ esitlus Kultuuriministeeriumis, 6. juunil 2018. Foto: Kultuuriministeerium
06.06.2018|Kultuuriministeerium

UURING: Nõudlus kvaliteetse tasuta eesti keele õppe järele täiskasvanute hulgas on suur

Nõudlus täiskasvanute eesti keele õppe järele on suur ja tasuta eesti keele õpe on elanikkonna seas hästi vastu võetud, selgub täna Kultuuriministeeriumis esitletud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi värskest rakendusuuringust: “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valminud uuringu tulemuste põhjal on valminud poliitikasoovitused riigi korraldatud täiskasvanute eesti keele õppe tõhusamaks ja paindlikumaks muutmiseks.

VeniVidiVici Õpilasvahetus. Foto: VeniVidiVici kogust
18.05.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister tunnustab üle-eestilises neljanädalases õpilasvahetustes osalejaid

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustab täna, 18. mail Estonia talveaias toimuval tänuüritusel koole ja õpilasi koos peredega, kes osalesid sel õppeaastal mittetulundusühingu VeniVidiVici ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatud neljanädalastes üle-eestilistes õpilasvahetustes. Õpilasvahetuse korras on sel õppeaastal võõrkeelses koolis õppinud kokku 39 koolinoort ja osalenud 35 kooli üle terve Eesti.