Rahvusvaheline tegevus

Eesti on esindatud ja tegev mitmes spordivaldkonda kujundavas rahvusvahelises organisatsioonis. Kultuuriministeeriumi spordiosakond osaleb Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu töös, samuti dopinguvastases võitluses ja sporditulemustega manipuleerimise vastases tegevuses.  

 

Eesti osalemine Euroopa Liidu töös

2009. aastal jõustus Lissaboni leping, mis tagab spordile õigusliku ja võrdväärse aluse võrreldes teiste valdkondadega.

EL aluslepingu artikkel 165 sätestab järgmist: Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.

2011. aastal võeti vastu esimene ELi spordivaldkonna tööplaan aastateks 2011–2014, kus prioriteediks olid:

  • Spordieetika, eelkõige dopinguvastane võitlus, võitlus võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu ja hea juhtimistava edendamine.
  •  Spordi sotsiaalsed väärtused, eelkõige tervis, sotsiaalne kaasatus, haridus ja vabatahtlik tegevus.
  •  Spordi majanduslikud aspektid, eelkõige kohaliku tasandi spordi jätkusuutlik rahastamine

Tööplaani  raames loodi kuus eksperdirühma: „Antidoping“, „Spordi hea juhtimistava“, „Spordiharidus ja -koolitus“, „Sport, tervis ja osalemine“, „Spordistatistika“ ja „Spordi jätkusuutlik rahastamine“, mille töös Eesti aktiivselt osales. 


21.05.2014 Brüsselis toimunud EL kultuuri- ja spordiministrite nõukogus võeti vastu teine spordivaldkonna tööplaan aastateks 2014-2017 (PDF) (ENG).

Tööplaan keskendub järgmistele teemavaldkondadele:

  • Ausus spordis (sh dopinguvastane võitlus, võitlus sporditulemustega manipuleerimise vastu, vähemuste kaitse, hea juhtimistava edendamine ning sooline võrdõiguslikkus).
  • Spordi majanduslikud aspektid (sh spordi jätkusuutlik rahastamine, suurte rahvusvaheliste võistluste korraldamisega kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju).
  • Sport ja ühiskond (sh kehaline aktiivsus, vabatahtlik tegevus, tööhõive spordivaldkonnas, haridus).

Tööplaani rakendamiseks loodi viis temaatilist ekspertrühma: spordivõistlustega manipuleerimine, hea juhtimistava spordis, spordi majanduslik mõõde, kehaline aktiivsus ning inimressurssi juhtimine.

Lisaks kasutatakse tööplaani elluviimiseks spordidirektorite kohtumisi. Kokku on tööplaanis 16 tegevust. Enamus tööplaani väljundeid valmib 2016. aastal. Ekspertrühmade töö tulemusi tutvustatakse spordi töörühmas ning tööplaani elluviimise kohta koostab komisjon 2016 teises pooles kokkuvõtva raporti.

Aastate jooksul on EL spordiministrite nõukogus vastu võetud järeldusi ja soovitusi, et aidata liikmesriikidel edendada  liikumisharrastust, võidelda ausat sporti ohustavate asjaoludega ning toetada spordiga kaasnevaid positiivseid väärtusi.

Eesti on osalenud ELi korraldatud uuringutes, mille tulemuste abil saab teha spordipoliitilisi otsusi, nende otsuste tagajärgi annab võrrelda ka teiste ELi riikidega.

 
Eesti osalemine Euroopa Nõukogu töös
 
Euroopa Nõukogu võitleb spordi negatiivsete aspektide vastu konventsioonidega. 
 
Aastal 1983 hakkas Euroopa Nõukogu muret tundma üha sagenevate vägivallailmingute pärast spordiareenidel ja staadionidel. 1985. aastal töötati vägivallajuhtumite vastu võitlemiseks välja Euroopa konventsioon pealtvaatajate vägivalla kohta spordis, mille eestikeelne täielik pealkiri on „Euroopa konventsioon vägivalla tarvitamisest ja halvast käitumisest pealtvaatajate seas spordiüritustel ning eriti jalgpallivõistlustel“ (European Convention on Spectator Violence). Konventsioon annab riikide valitsustele praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada julgeolek vägivallaaktide vastu, eriti just suurtel jalgpallimatšidel. Konventsiooni täideviimist korraldab alaline komitee (Standing Committee). Konventsiooniga on ühinenud üle 30 riigi. Eestist osalevad komitee töös Siseministeeriumi ametnikud.
 
Dopinguvastase konventsiooni (Anti-Doping Convention) ratifitseerisid 1989. aastal 35 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Konventsiooni järgi võitlevad sellega ühinenud riikide valitsused dopingu vastu kontrollprogrammide abil. Neis programmides piiratakse dopinguga kaubitsejate tegevusala, töötatakse välja dopinguteste ja parandatakse kontrollvahendeid. Samuti toetavad need informatsiooni- ja haridusprogramme ja kindlustavad selle, et dopingu kasutajate karistus oleks efektiivne. Euroopa Nõukogu ja WADA vahel käib tihe koostöö, nõukogul on WADAs kaks hääleõiguslikku liiget. Konventsiooni täideviimist kontrollib dopinguvastase järelevalve rühm (The Monitoring Group of the Anti-Doping Convention). Eestist osalevad järelevalverühma töös Kultuuriministeeriumi ja SA Eesti Antidoping esindajad.
 
Euroopa Nõukogus koordineerib spordivaldkonda Euroopa Nõukogu Spordi laiendatud osalislepingu organisatsioon ehk EPAS (Enlarged Partial Agreement on Sport).
 
Koostöö dopinguvastases võitluses
 
Vabariigi Valitsus allkirjastas 2003. aasta juunis Kopenhaageni deklaratsiooni, millega riik tunnustab WADA põhimõtteid ja kohustub järgima WADA koodeksit. Praegune koodeks kehtib 1. jaanuarist 2009, uus koodeks hakkab kehtima 2015. aastal. Koodeks tagab, et ühed ja samad dopinguvastasust reguleerivad seadused ja sätted kehtivad kõigile sportlastele kõigil spordialadel.
 
SA Eesti Antidoping missioon on edendada tervislikku ja ausat sporti – teha kvaliteetset dopingukontrolli, harida erinevaid sihtrühmi dopinguvastasuse vallas ja anda oma panus rahvusvahelisse dopinguvastasesse koostöösse. 
 
Kõik ajakohane dopinguvastasust puudutav info on SA Eesti Antidoping veebilehel, kust on võimalik leida rahvusvahelised regulatsioonid ja koodeksid, samuti Eesti dopinguvastased reeglid.
 
Koodeks jõustus esimest korda 2004. aasta juulis. Esimesed muudatused hakkasid kehtima 1. jaanuaril 2009. Teine muudatuste kogum jõustus 1. jaanuaril 2015. Koodeksi ingliskeelne terviktekst on kättesaadav Maailma Dopinguvastase Agentuuri veebilehelt.
 
Peale koodeksi on WADA erinevate tehniliste ja tegevusvaldkondade jaoks välja töötamid ka rahvusvahelised standardid, mis hõlmavad keelatud ainete ja võtete nimekirja, testimist ja uurimist, raviotstarbelise kasutamise erandeid, laboreid ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset.
 
Koostöö sporditulemustega manipuleerimise vastases võitluses 

 

Sporditulemustega manipuleerimist peetakse tänapäeva spordi üheks suurimaks ohuks. See varjutab sportlikke väärtusi, nagu näiteks usaldusväärsus, aus mäng ja austus teiste vastu.

15. märtsil 2012 Belgradis Euroopa Nõukogu spordi eest vastutavate ministrite konverentsil kutsuti Euroopa Nõukogu Spordi laiendatud osalislepingu organisatsiooni EPAS üles algatama koostöös ELiga läbirääkimisi sellise rahvusvahelise konventsiooni teemal, mis käsitleks sporditulemustega manipuleerimist. Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioon avati riikidele allkirjastamiseks 18.09.2014. aastal Šveitsis. Konventsiooni allkirjastasid sel päeval 15 riiki. Praeguseks on 17 riiki konventsiooni allkirjastanud, nendes 8 EL liikmesriiki. Ainsa riigina on konventsiooni ratifitseerinud Norra. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 5 riiki.

Üks peamisi teemasid rahvusvahelises võitluses kokkuleppemängude vastu on vajadus tagada kõigi valdkonnaga seotud sidusrühmade koostöö, pidades eelkõige silmas ametiasutusi, õiguskaitseorganeid, hasartmängude reguleerijaid, spordiliikumist kõigis selle vormides ning kihlvedude korraldajaid (loteriid ja eraõiguslikud korraldajad). Tulevase konventsiooniga soovitakse luua rahvusvaheline õigusraamistik, mille abil ennetada sporditulemustega manipuleerimist ja võidelda sellise manipuleerimise vastu. Konventsiooni eesmärk on tõhustada rahvusvahelist koostööd selles vallas ja luua seiremehhanism tagamaks, et konventsiooni sätteid järgitakse tõhusalt.

Eesti on olnud algusest peale konventsiooni koostamise protsessis. Meid on esindanud erinevatel kohtumistel erinevate ministeeriumite (Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium) esindajad. Koostamise protsessi alguses võtsime seisukoha, et Eesti võiks konventsiooniga selle valmimisel liituda. See soov on endiselt olemas.

Spordivõistlustega manipuleerimist peetakse tänapäeva spordi üheks suurimaks ohuks. Kohati isegi suuremaks kui doping. Ükski ala ega riik ei ole manipuleerimise eest kaitstud. Manipuleerimine on selgelt piirideülene. Kuna ka Eesti ei ole manipuleerimise eest kaitstud (praeguseks on meil olemas juba mõni juhtum) ning soovime pakkuda meie spordiorganisatsioonidele parimat kaitset ja aidata kaasa rahvusvahelisele koostööle, siis peame oluliseks nii Eesti konventsiooniga liitumist. Praegusel hetkel toimub konventsiooni allkirjastamiseks vajaliku Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamine.

 

 

Margus Klaan
spordiosakonna nõunik

Telefon 628 2328
Margus.Klaan@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 19. mai 2016