Arengustrateegia "Eesti sport 2030"

18. veebruaril 2015 kiitis Riigikogu heaks Kultuuriministeeriumi ja spordiorganisatsioonide poolt ette valmistatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“.

Eesmärk

 
Arengustrateegia  eesmärk on kirjeldada Eesti spordipoliitika põhisuunad aastani 2030. Spordipoliitika aluste koostamisse oli kaasatud kogu spordiüldsus. Strateegiadokumendi raames analüüsiti koos spordiliitudega praeguse spordisüsteemi tugevusi ja nõrkusi. Teemapõhiste töögruppide ning juhtrühma töö tulemusena lepiti kokku neli suurt eesmärki aastaks 2030:
  • Valdav osa elanikest liigub ja spordib.
  • Liikumine ja sport on oluline majandusharu ning tööandja.
  • Liikumine ja sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja.
  • Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
 
Iga eesmärgi saavutamiseks töötati koostöös spordialaliitudega, maakonna spordiliitudega ning teiste spordi katusorganisatsioonidega välja meetmed ning konkreetsed tegevused. 
 

Arengustrateegia koostamine

 
Spordipoliitika põhialuste koostamine algas ühiste kavatsuste protokolli allkirjastamisega Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee vahel 11.12.2012 (vaata pressiteadet). 
 
Spordipoliitika põhialuste koostamist korraldas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Vahetu koostamise ülesanne oli antud juhtrühmale koosseisus: Toomas Tõnise (juht), Madis Lepajõe, Tiit Nuudi, Siim Sukles, Aivar Pohlak, Ingrid Muuga, Veiko Ulp, Peeter Lusmägi, Mart Einasto, Aavo Põhjala, Martti Raju, Kristjan Port, Tõnu Seil, Henn Vallimäe ja Merle Männik.
 
Strateegiadokumendi koostamist pidas oluliseks ka 26. märtsil 2014. aastal ametisse asunud valitsus ning valitsuse tegevusprogrammis oli spordistrateegiaga seotud punkt sõnastatud järgmiselt: viime lõpuni Arengustrateegia Sport 2030 koostamise. Sellest lähtuvalt esitati dokument pärast Eesti Spordi Kongressil heakskiitmist Vabariigi Valitsusele (vaata pressiteadet) ning Riigikogule vastuvõtmiseks.   
 
Seniste arengute jälgimiseks kasutati Eesti Spordiregistri, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi statistikat ja uuringuid ning Euroopa Komisjoni poolt tellitud Eurobaromeeter uuringuid. 

Strateegiadokumendi rakendamine

Strateegiadokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused 2030" on kirjas põhimõtted, millest riik spordipoliitikat kujundades lähtub. Need põhimõtted võetakse aluseks riiklike strateegiadokumentide - arengukavade, programmide ja ministeeriumite arengukavade koostamisel, mis näevad ette konkreetsed tegevused ja ressursid põhialustes toodud suundade elluviimiseks.

Dokumendis kirjas olevate põhimõtete elluviimisel lähtutakse tulevikus riigieelarvelistest võimalustest.

Spordipoliitika põhialustes välja toodud alaeesmärke täidavad lisaks riiklikule sektorile ka mitmed teised asutused ja organisatsioonid, peamiselt spordi katusorganisatsioonid Eesti Olümpiakomitee ja teiste juhtivate spordiühenduste vahendusel. Ülesannete jaotus ja eesmärkide täitmine erinevate institutsioonide vahel tuleb edaspidistes kavades ja programmides eraldi kokku leppida.

Valdav enamus dokumendis toodud riigi toetust vajavaid valdkondi on ka täna Kultuuriministeeriumi või teiste ministeeriumide eelarvest toetatud. Palju punkte on suunatud seniste toetuste efektiivsemale kasutamisele ja toetusmeetmete tõhusamaks muutmisele.

Vabariigi Valitsus esitab alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste elluviimise kohta.

Aruanded "Eesti spordipoliitika 2030" elluviimise kohta

 

 

Ülevaade Riigikogule "Eesti spordipoliitika 2030" elluviimise kohta

 

Margus Klaan 
Spordiosakonna nõunik

Telefon 628 2328
Margus.Klaan@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 28. september 2017