Sport

Sport on Eestis alati populaarne olnud. Harrastajate osatähtsus elanikkonnas suureneb iga aastaga, 2014. aastal tegeles regulaarselt spordi või liikumisharrastusega 45 protsenti Eesti elanikest.Aastas võidavad Eesti sportlased rahvusvahelistel tiitlivõistlustel üle 125 medali (2015 - 156, 2014 - 138, 2013 - 132, 2012 - 125, 2011 - 126), millest umbes kümnendik on klassikaliste olümpiaalade medalid. Alates aastast 1996 kuulub sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse..

Kultuuriministeerium aitab spordistatistikat koguda ja riiklikke spordi aasta- ja elutööpreemiaid jagada ning organiseerib sporditeemalist välissuhtlust. Ministeeriumi kohustus on korraldada Eesti Spordi Nõukogu ja Eesti Regionaalse Spordi Nõukogu tööd.
 
Kultuuriministeerium annab igal aastal välja Eesti spordi aastaraamatut. Ministeeriumi spordiosakond analüüsib spordivaldkonna probleeme, teeb ettepanekuid valdkonna arengu tagamiseks ja valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõud. Peale selle töötab osakond välja sporditegevuse riikliku finantseerimise alused ning seisab ausa spordi põhimõtete eest Eesti spordis. 
 
Ministeerium on koos Eesti Suusaliidu ja Otepää vallaga SA Tehvandi Spordikeskus asutaja ning SA Jõulumäe Tervisespordikeskus ainuasutaja.
 

2014. aasta oli Eestis liikumisaasta, alates 2015. aastast tähistame Eestis üle-Euroopalist spordinädalat.

Spordi detsentraliseeritus

Sport on Eestis detsentraliseeritud ja Kultuuriministeeriumi alluvusse ei kuulu otseselt ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni. Spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad.
 

Eesti Olümpiakomitee

Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee, mille liikmeskonnas on 66 spordialaliitu, 15 maakonna spordiliitu, 4 linnade spordiliitu ja 17 üleriigilist spordiühendust. Lisaks kuulub sinna 19 eraisikut.

 

Spordipoliitika

 

Spordipoliitika eesmärk on aidata realiseerida üldrahvalikku spordihuvi, luues selleks vajalikke sportimistingimusi.

Peamised riikliku spordipoliitika põhisuunad formuleeriti 1998. aasta Eesti spordi kongressil ning need kiitis heaks Vabariigi Valitsus. 1998. aastal võeti vastu esimene spordiseadus, mis sätestas spordikorralduse ja -edenduse üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused.
 
2006. aastal jõustus täiendatud spordiseadus, kus lisaks varasemale määrati kindlaks spordiürituste korraldamise nõuded ning formuleeriti spordilähetus ja olümpiavõitja riiklik toetussüsteem.
 
18. veebruaril 2015 kiitis Riigikogu heaks Kultuuriministeeriumi ja spordiorganisatsioonide poolt ette valmistatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Arengustrateegia eesmärk on kirjeldada Eesti spordipoliitika põhisuunad aastani 2030.
 
Vabariigi Valitsust ja kultuuriministrit nõustavad spordiküsimustes Eesti Regionaalne Spordinõukogu ja Eesti Spordi Nõukogu.
 

Spordiregister

Kultuuriministeeriumi spordiosakond koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SAga kogub andmeid spordiorganisatsioonide, nende liikmete ja treenerite kohta.
 
Kogutud andmed on koondatud Eesti spordiregistrisse.
 

Eesti spordi biograafiline leksikon

Eesti spordi biograafiline leksikon koondab Eesti spordirahva lühielulugusid. 1096-leheküljelise leksikoni trükiväljaanne sisaldab ligi 6000 artiklit, neist 4300-le on lisatud portreefoto.
 
Leksikoni e-väljaandega on võimalik tasuta tutvuda ka veebis.
 

Sporditeadus

Sporditeadusega tegelevad Eestis järgmised kõrgkoolid:

Rahvusvahelised suurvõistlused Eestis

Eesti on olnud edukas rahvusvaheliste suurvõistluste korraldaja. Viimastel aastatel on Eestis toimunud järgmised suurvõistlused:
  • laskesuusatamise EM 2015

  • kergejõustiku U23 EM 2015

  • jalgratta maanteesõidu EM 2015

  • iluuisutamise juuniorite MM 2015

  • maailmakarika etapp murdmaasuusatamises 2015

  • autoralli EM etapp 2014, 2015

  • tõstmise juuniorite EM 2013

  • korvpalli U20 EM finaalturniir 2013

  • kergejõustiku U20 EM 2011

  • iluuisutamise EM 2010.

2016. aastaks on Eestile antud õigus korraldada järgmisi võistlusi:
  • Laskmise juuniorite EM
  • Autoralli EM etapp
  • Zoom8 MM purjetamises
  • Kiir- ja välkmale EM
  • Koolinoorte MM 3x3 korvpallis
  • Üliõpilaste MM rannavõrkpallis
  • Rühmvõimlemise EM
  • Veemotospordi MM klassidele GT-15, O-125 ja OSY-400 
 

Statistika

 

  • Eestis on ligikaudu 3500 kutsetunnistusega treenerit ja üle 2300 spordiorganisatsiooni, nende hulgas üle 2100 spordiklubi, 118 spordiühendust, 64 spordialaliitu, 19 maakonna ja linna spordiliitu ja rahvuslik olümpiakomitee. 
  • Spordiklubidesse kuulub 01.01.2016 seisuga 145 043 spordiharrastajat (umbes 10 protsenti elanikkonnast), sh on 85 049 kuni 19-aastased noored.
  • Liikumist harrastab regulaarselt 45 protsenti Eesti elanikest
  • Eestis on ligikaudu 2600 spordiobjekti ja liikumispaika.
 

Seadusandlus

 

Eesti spordivaldkonda reguleerib spordiseadus, mis sätestab spordikorralduse üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemise ja määramise alused, spordi finantseerimise alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Spordiseaduse alusel on vastu võetud kord, mille järgi Kultuuriministeerium riigieelarvest spordi toetuseks saadud raha jaotab. See dokument sätestab spordialaliitude, maakonnaspordiliitude ja teiste spordiorganisatsioonide toetamise põhimõtted. 
 
 
Spordistipendiumide ja -preemiate määramist reguleerib „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“. 
 
Eesti spordiregistri tegevust ja andmete kogumist reguleerib „Eesti spordiregistri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“.
 

Olulisemad partnerid

 

Eesti Olümpiakomitee
Keskne spordivaldkonna katusorganisatsioon.
 
Ühendus Sport Kõigile
Algatab ja koordineerib liikumisharrastust Eestis, viib läbi üleriigilist kampaaniat „Eestimaa liigub“, korraldab liikumisharrastuse koolitusi ja omistab liikumisharrastuse treeneri kutset. Ühendusse kuulub 65 tervisespordi ja liikumisharrastusega tegelevat klubi ja ühendust ning see on riikliku liikumisharrastuse 2011.–2014. aasta arengukava koordineerija.
 
Eestimaa Spordiliit Jõud
Ühendab Eesti maakondade spordiliite.
 
Maakondade spordiliidud 
Maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendused, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindavad maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid.
 
Eesti Koolispordi Liit
Vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on arendada Eesti koolisporti.
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus
Riigi keskne spordiinfoga tegelev üksus. Sihtasutuse eesmärgiks on avalikes huvides aidata kaasa spordi arengule spordialase teabe kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja levitamise teel.
 
Sihtasutus Eesti Antidoping
Tervislikku ja ausat sporti edendav sihtasutus, mis teeb dopingukontrolli ja dopinguvastast haridustööd ning arendab rahvusvahelist dopinguvastast koostööd.
 
Spordimeditsiini Sihtasutus 
Avalikes huvides asutatud sihtasutus, mis arendab spordimeditsiini ja sporditeadust ning pakub spordimeditsiini teenuseid.
 
Tehvandi Spordikeskus
Otepää külje all asuv spordikeskus, kus on staadionikompleks, konverentsikeskus ja talispordimuuseum.
 
Jõulumäe Spordikeskus
Pärnumaal asuv spordikompleks, mis pakub treenimisvõimalusi nii tippsportlastele kui ka harrastajatele.
 

Margus Klaan
spordiosakonna nõunik

Telefon 628 2328
Margus.Klaan@kul.ee