Sport

Sport on Eestis alati populaarne olnud. Spordi harrastajate osakaal elanikkonnas ja liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste arv on kasvamas. Viimastel aastatel on Eesti sportlased rahvusvahelistel tiitlivõistlustelt võitnud üle 140 medali. Alates aastast 1996 kuulub sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. 2015. aastal Riigikogus vastuvõetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ määrab kindlaks põhimõtted, millest spordipoliitika kujundamisel lähtutakse. Spordipoliitika alusdokumendi kohaselt on eesmärgiks seatud, et  aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu.

 
Kultuuriministeerium aitab spordistatistikat koguda ja riiklikke spordi aasta- ja elutööpreemiaid jagada ning organiseerib sporditeemalist välissuhtlust. Ministeeriumi kohustus on korraldada Eesti Spordi Nõukogu ja Eesti Regionaalse Spordi Nõukogu tööd.
 
Kultuuriministeerium annab igal aastal välja Eesti spordi aastaraamatut. Ministeeriumi spordiosakond analüüsib spordivaldkonna probleeme, teeb ettepanekuid valdkonna arengu tagamiseks ja valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõud. Peale selle töötab osakond välja sporditegevuse riikliku finantseerimise alused ning seisab ausa spordi põhimõtete eest Eesti spordis. 
 
Ministeerium on koos Eesti Suusaliidu ja Otepää vallaga SA Tehvandi Spordikeskus asutaja ning SA Jõulumäe Tervisespordikeskus ainuasutaja.
 

2014. aasta oli Eestis liikumisaasta, alates 2015. aastast tähistame Eestis üle-Euroopalist spordinädalat. 23.09.2017. aastal toimus üle-Euroopalise spordinädala avamine Tartus

Spordi detsentraliseeritus

Sport on Eestis detsentraliseeritud ja Kultuuriministeeriumi alluvusse ei kuulu otseselt ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni. Spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad.
 

Eesti Olümpiakomitee

Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee, mille liikmeskonnas on 68 spordialaliitu, 15 maakonna spordiliitu, 4 linnade spordiliitu ja 17 üleriigilist spordiühendust. Lisaks kuulub sinna 19 eraisikut.

 

Spordipoliitika

 

Spordipoliitika eesmärk on aidata realiseerida üldrahvalikku spordihuvi, luues selleks vajalikke sportimistingimusi.

Peamised riikliku spordipoliitika põhisuunad formuleeriti 1998. aasta Eesti spordi kongressil ning need kiitis heaks Vabariigi Valitsus. 1998. aastal võeti vastu esimene spordiseadus, mis sätestas spordikorralduse ja -edenduse üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused.
 
2006. aastal jõustus täiendatud spordiseadus, kus lisaks varasemale määrati kindlaks spordiürituste korraldamise nõuded ning formuleeriti spordilähetus ja olümpiavõitja riiklik toetussüsteem.
 
18. veebruaril 2015 kiitis Riigikogu heaks Kultuuriministeeriumi ja spordiorganisatsioonide poolt ette valmistatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Arengustrateegia eesmärk on kirjeldada Eesti spordipoliitika põhisuunad aastani 2030. Alates 2016. aastast koostatakse ülevaade strateegia elluviimisest ning kultuuriminister peab kõne Riigikogus.
 
Vabariigi Valitsust ja kultuuriministrit nõustavad spordiküsimustes Eesti Regionaalne Spordinõukogu ja Eesti Spordi Nõukogu.
 
 

Spordireform

 
2015. aastal eelarve läbirääkimistel leppisid kultuuriminister ja rahandusminister kokku, et koos spordivaldkonna esindajatega vaadatakse üle spordi riikliku rahastamise aluspõhimõtted ja seejärel esitatakse vajalikud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. 2015. aasta novembris alustas tööd Kultuuriministeeriumi kokku kutsutud spordivaldkonna töögrupp, kuhu kuulusid Rahandusministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja maakonna spordiliitude esindajad, kes asusid seniseid põhimõtteid ja rahastamise mudelit hindama.
Spordireformi eesmärk on muuta spordialaliitude ja teiste spordiorganisatsioonide rahastamine läbipaistvamaks ning vähendada oluliselt bürokraatiat spordiorganisatsioonide ja avaliku sektori allikate (Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital) jaoks.
 
 
 
 

Spordiregister

Kultuuriministeeriumi spordiosakond koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SAga kogub andmeid spordiorganisatsioonide, nende liikmete ja treenerite kohta.
 
Kogutud andmed on koondatud Eesti spordiregistrisse.
 

Eesti spordi biograafiline leksikon

Eesti spordi biograafiline leksikon koondab Eesti spordirahva lühielulugusid. 1096-leheküljelise leksikoni trükiväljaanne sisaldab ligi 6000 artiklit, neist 4300-le on lisatud portreefoto.
 
Leksikoni e-väljaandega on võimalik tasuta tutvuda ka veebis.
 

Sporditeadus

Sporditeadusega tegelevad Eestis järgmised kõrgkoolid:

Rahvusvahelised suurvõistlused Eestis

Eesti on olnud edukas rahvusvaheliste suurvõistluste korraldaja:
  • triatloni Euroopa meistrivõistlused 2018

  • curlingu Euroopa meistrivõistlused 2018

  • laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused 2018

  • sulgpalli Juunioride Euroopa Meistrivõistlused 2018

  • enduro maailmameistrivõistluste etapp 2018

  • veemotospordi Euroopa meistrivõistlused klassidele GT-30, F-250 ja F-500 2018

  • maailmameistrivõistlused jääpurjeka klassis DN 2018

  • orienteerumise maailmameistrivõistlused 2017

  • murdmaasuusatamise maailmakarika etapp 2017

  • Euroopa võistkondlikud mitmevõistluse meistrivõistlused 2017

  • maailma karikaetapp rühmvõimlemises 2017

  • maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes 2017

  • juunioride motokrossi maailmameistrivõistlused 2017

  • laskmise juuniorite EM 2016

  • autoralli EM etapp 2016

  • Zoom8 MM purjetamises 2016

  • kiir- ja välkmale EM 2016

  • koolinoorte MM 3x3 korvpallis 2016

  • üliõpilaste MM rannavõrkpallis 2016

  • rühmvõimlemise EM 2016

  • veemotospordi MM klassidele GT-15, O-125 ja OSY-400 2016

  • laskesuusatamise EM 2015

  • kergejõustiku U23 EM 2015

  • jalgratta maanteesõidu EM 2015

  • iluuisutamise juuniorite MM 2015

  • maailmakarika etapp murdmaasuusatamises 2015

  • autoralli EM etapp 2014, 2015

  • tõstmise juuniorite EM 2013

  • korvpalli U20 EM finaalturniir 2013

  • kergejõustiku U20 EM 2011

  • iluuisutamise EM 2010

 

Statistika

 

  • Eestis on ligikaudu 3400 kutsetunnistusega treenerit ja üle 2600 spordiorganisatsiooni, nende hulgas üle 2400 spordiklubi, 118 spordiühendust, 68 spordialaliitu, 19 maakonna ja linna spordiliitu ja rahvuslik olümpiakomitee.
  • Eestis tegutseb spordikohtunikuna ligikaudu 4500 inimest.
  • Aastas võidavad Eesti sportlased rahvusvahelistel tiitlivõistlustel üle 140 medali, millest umbes kümnendik on klassikaliste olümpiaalade medalid.
  • Spordiklubidesse ja -koolidesse kuulus 31.12.2017 seisuga 175 968 spordiharrastajat (ca 13% elanikkonnast), sh 102 623 kuni 19-aastast noort.
  • Liikumist harrastab regulaarselt 54 protsenti Eesti elanikest
  • Eestis on ligikaudu 3200 spordiobjekti ja liikumispaika.
 

Seadusandlus

 

Eesti spordivaldkonda reguleerib spordiseadus, mis sätestab spordikorralduse üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemise ja määramise alused, spordi finantseerimise alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Spordiseaduse alusel on vastu võetud kord, mille järgi Kultuuriministeerium riigieelarvest spordi toetuseks saadud raha jaotab. See dokument sätestab spordialaliitude, maakonnaspordiliitude ja teiste spordiorganisatsioonide toetamise põhimõtted. 
 
 
Spordistipendiumide ja -preemiate määramist reguleerib „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“. 
 
Eesti spordiregistri tegevust ja andmete kogumist reguleerib „Eesti spordiregistri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“.
 

Olulisemad partnerid

 

Eesti Olümpiakomitee
Keskne spordivaldkonna katusorganisatsioon.
 
Ühendus Sport Kõigile
Algatab ja koordineerib liikumisharrastust Eestis, viib läbi üleriigilist kampaaniat „Eestimaa liigub“, korraldab liikumisharrastuse koolitusi ja omistab liikumisharrastuse treeneri kutset. Ühendusse kuulub 65 tervisespordi ja liikumisharrastusega tegelevat klubi ja ühendust ning see on riikliku liikumisharrastuse 2011.–2014. aasta arengukava koordineerija.
 
Eestimaa Spordiliit Jõud
Ühendab Eesti maakondade spordiliite.
 
Maakondade spordiliidud 
Maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendused, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindavad maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid.
 
Eesti Koolispordi Liit
Vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on arendada Eesti koolisporti.
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus
Riigi keskne spordiinfoga tegelev üksus. Sihtasutuse eesmärgiks on avalikes huvides aidata kaasa spordi arengule spordialase teabe kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja levitamise teel.
 
Sihtasutus Eesti Antidoping
Tervislikku ja ausat sporti edendav sihtasutus, mis teeb dopingukontrolli ja dopinguvastast haridustööd ning arendab rahvusvahelist dopinguvastast koostööd.
 
Spordimeditsiini Sihtasutus 
Avalikes huvides asutatud sihtasutus, mis arendab spordimeditsiini ja sporditeadust ning pakub spordimeditsiini teenuseid.
 
Tehvandi Spordikeskus
Otepää külje all asuv spordikeskus, kus on staadionikompleks, konverentsikeskus ja talispordimuuseum.
 
Jõulumäe Spordikeskus
Pärnumaal asuv spordikompleks, mis pakub treenimisvõimalusi nii tippsportlastele kui ka harrastajatele.
 

Margus Klaan
spordiosakonna nõunik

Telefon 628 2328
Margus.Klaan@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 13. märts 2018