Sa oled siin

Rahvakultuur

Rahvakultuurivaldkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet. 

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. 
 
Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist. 
 
Rahvakultuurispetsialiste koolitatakse Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Mitmes alavaldkonnas on loodud kutsekvalifikatsiooni süsteem. 

Kihnu nukud (Foto: Eino Pedanik)

 

Statistika

 

  • Rahvakultuuri Keskuse andmekogu järgi on alaliselt tegutsevates kollektiivides harrastajaid üle 87 000. Harrastajad tegutsevad ligikaudu 2800 asutuses või organisatsioonis ja neil on üle 4700 juhendaja.
  • Koorilauluharrastajaid on Eestis ligi 40 000 inimest.
  • Eestis tegutseb suurusjärgus 450 rahvamaja (kultuurikeskust, seltsi- või külamaja).
 

Laulu- ja tantsupeo traditsioon

 

Eesti esimene ülemaaline üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesel laulupeol osales 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit kokku 878 laulja ja pillimängijaga. Üldtantsupeo alusepanijaks peetakse 1934. aastal aset leidnud I Eesti mängude tantsu- ja võimlemispidu, millest võttis osa 1500 rahvatantsijat. 
 
Laulu- ja tantsupeotraditsioon on Eesti rahvakultuuri osana pidevalt arenev protsess. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, mille on asutanud Kultuuriministeerium. 
 
Laulu- ja tantsupeole pürgijate arv püstitab iga peo eel rekordeid. Soovijaid on üle maailma. Üldlaulu- ja tantsupidu ning noorte laulu- ja tantsupeod toimuvad vaheldumisi, kumbki iga viie aasta tagant.  2017. aastal toimub noorte laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja "Mina jään".
 

Tantsuväljaku rajamine

Kui laulupidu on aastakümneid peetud just selleks otstarbeks rajatud Tallinna lauluväljakul, siis tantsupeol pole seni kindlat toimumispaika olnud. Põhiliselt on seda korraldatud Kalevi staadionil.
Kultuuriministeerium soovib taodelda riigieelarvest 7 miljonit eurot, et 2019. aastal toimuv 20. tantsupidu leiaks aset kaunil nüüdisaegsel staadionil.
 

Laulu- ja tantsupeo uuring

2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeouuringu järgi on kas või kordki ise peol esinenud 49 protsenti Eesti elanikkonnast. 91 protsenti on peoga seotud olnud kaudselt – kas kohal käinud või teleülekannet vaadanud. Laulu- ja tantsupidu on eestlaste oluline identiteedi väljendus. Uurimus näitas laulu- ja tantsupidudega seotud eesti koorilaulu- ja rahvatantsutraditsiooni tähtsust rahvusliku väärtusorientatsiooni ja identiteedi püsimise jaoks. Samas hoiatasid uuringu tulemused selle eest, et traditsiooni kestlikkust võidakse võtta endastmõistetavana.
 

Meeste tantsupidu Rakveres 2010 (Foto: Eino Pedanik)

 

Vaimne kultuuripärand

 

Rahvariided ja -jalanõud (Foto: Eino Pedanik)
Vaimse kultuuripärandi all mõistetakse meie esivanemate elavat pärandit, mida kannavad kogukonnad ja üksikisikud oma oskuste, traditsioonide, kommete ja tavadega ning mida antakse edasi järeltulevatele põlvedele. Vaimse kultuuripärandi termin on üsna uus, see tuli käibele seoses UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooni vastuvõtmisega 2003. aastal.
 
Eesti ühines UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. Konventsiooni järgi peab iga riik looma oma vaimse kultuuripärandi nimistu ja vajaduse korral võtma vastu juriidilisi akte selle kaitseks. Eesti vaimse kultuuripärandi registrit haldab Rahvakultuuri Keskus. 
 
Alates 2003. aastast on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas Kihnu kultuuriruum ning Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon. 2009. aastal kanti esindusnimekirja Seto leelo. 2014. aasta novembrist on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas ka Vana Võrumaa suitsusaunatraditsioon.
 

Kultuuriruumide eripärade väärtustamine

 
Üle 15 aastat on Kultuuriministeerium väärtustanud kultuuriruumide ehk pärimuslike kultuuripiirkondade pärandit. Kultuuriruum on ühtse identiteediga toimiv kogukond, kelle tegevusi saab liigitada vaimse kultuuripärandi valdkonda. Seetõttu on kultuuriruumide programmid viimastel aastatel olnud Kultuuriministeeriumi üks prioriteete. 
 
Kultuuriprogrammide kaudu aitab riik kaasa kultuuriruumide vaimse kultuuripärandi säilimisele, püsimisele ja kogukonna tegevusele selles sfääris. Kultuuriruumide programmid on regionaalselt olulised, sest toetavad üldjuhul äärealadele jäävaid kogukondi, kus pärimuskultuur on paremini säilinud.
 

Kultuuriruumide programmid 

Setu sõlg (Foto: Eino Pedanik)

 
Tähtsamad partnerid

 

Rahvakultuuri Keskus 
Rahvakultuuri Keskus on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi.  
 
Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). 
 
Rahvakultuuri Keskuse olulisemad ülesanded:
  • pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu;
  • hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ühines 2006. aastal;
  • korraldada rahvakultuuri toetusprogrammide taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium;
  • korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas.
 
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Riiklik sihtasutus, mille ülesanne on korraldada nii üld- kui ka noorte laulu- ja tantsupidusid. Sihtasutus korraldab laulu- ja tantsupeo ettevalmistuses osalevate kollektiividele toetuste jagamist, mida rahastab Kultuuriministeerium. 
 
Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN)
on Kultuuriministeeriumi juurde 1997. aastal loodud nõuandev organ, mis tegutseb praeguseni. Nõukotta kuuluvad kõigi maavalitsuste kultuuriametnikud ning Rahvakultuuri Keskuse, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.
 
ERKPNi tööd koordineerib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Nõukoja liikmed teevad ministeeriumi nõunikega koostööd maakondi puudutavatel teemadel.
 
Vaimse kultuuripärandi nõukogu (VKPN)
VKPN on Kultuuriministeeriumi juurde 2009. aastal loodud ekspertide kogu. Nõukogu peaülesanded on töötada välja vaimse kultuuripärandi tegevussuunad ja kaitsemeetmed, esitada vastavad ettepanekud Kultuuriministeeriumile ning kinnitada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sinna esitatud kultuuriväärtustega.

Rahvakultuuri keskseltsid

Rahvakultuuri keskseltside põhitöö on arendada valdkondlikku loomingulist harrastustustegevust. Seltsid tegutsevad mittetulundusühingust katusorganisatsioonidena. Seltsid tellivad sageli uut loomingut, korraldavad üleriigilisi ja rahvusvahelisi valdkondlikke sündmusi eri vanuseastmetele, teevad koolitusi ning annavad välja kutsetunnistusi. 
 
Kultuuriministeerium eraldab rahvakultuuri keskseltsidele igal aastal tegevustoetust, et seltsid saaksid ellu viia oma arengukavast lähtuvat tegevuskava.
 
Rahvakultuuri keskseltsid:

Piirkondlikud ja valdkondlikud organisatsioonid


Kultuuriruumide jaoks olulised organisatsioonid ja asutused on SA Kihnu Kultuuriruum, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut ja riigiasutusena Võru Instituut. 
  • Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.   
  • SA Kihnu Kultuuriruum ja Mulgi Kultuuri Instituut on katusorganisatsioonid, mis koordineerivad kogukonna ühistegevusi pärimuskultuuri vallas.
  • MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on kogu riigis tegutsev mittetulundusühing, mis levitab elavat pärimusmuusikat ja toetab erialast huviharidust. Tegu on Eesti muusikakoolide, kodanikeühenduste, pärimusmuusika ansamblite, folkloorirühmade, üksikpillimeeste ja pärimusmuusika harrastajate partneri ja teabekeskusega. Keskuse juurde on loodud ka vabahariduskool August Pulsti õpistu ja pärimusmuusika teabekogu. Kultuuriministeerium eraldab pärimusmuusika keskusele tegevustoetust.   
 

Eino Pedanik
rahvakultuurinõunik

Telefon 628 2227
Eino.Pedanik@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 26. mai 2016