Kultuur 2020 ja muusika

Vabariigi Valitsus kiitis 21. novembril 2013 toimunud istungil heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suuniseid Eesti kultuuri edendamiseks järgnevaks seitsmeks aastaks.

 
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sisaldab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlikke prioriteete. Põhialuste kokkukirjutamisel olid aluseks erinevates etappides üle mitmesaja ettepaneku, protsessi olid kaasatud nii erialaliidud kui valitsusasutused. 
 
Kultuuripoliitika põhialuste dokumendi kinnitas lõplikult Riigikogu 12.02.2014.
 

Muusikavaldkonna arengusuunad aastani 2020

 
Muusikavaldkonnas on riik seadnud eesmärgiks seitse peamist põhimõtet ning valdkondlikku prioriteeti. 
  • Riik soodustab eesti muusikaelu mitmekesisust, luues võimalusi kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamiseks üle Eesti ja viies järjepidevalt kontserdikogemuse laste ja noorteni.
  • Riik tagab muusikakultuuri aluseks olevate institutsioonide ja tippkollektiivide töö- ja arengutingimused. Samuti toetatakse eraõiguslike muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate tegevust ning mitmekülgsete ja kõrgetasemeliste muusikafestivalide läbiviimist.
  • Rahvusooper Estonia edendab eesti rahvusliku muusikateatrit ning teeb eesti ja maailma muusika-, ooperi- ja balletikultuuri parimad teosed Eestis kättesaadavaks.
  • Riigi ja erasektori koostöös on loodud pillifondid, mis soetavad, uuendavad, haldavad ja rendivad välja muusikainstrumente eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks.
  • Riigi eesmärk on luua paremad võimalused Eesti heliloojate ja interpreetide tegevuseks ja loomingu tutvustamiseks. Riik toetab Eesti heliloojatelt uue heliloomingu tellimist ning Eesti heliloojate ja interpreetide jõudmist rahvusvahelisele areenile. Riik peab oluliseks Eesti heliloojate ja interpreetide väärtusliku pärandi kogumist, dokumenteerimist, kirjastamist ja tutvustamist.
  • Riik toetab terviklikku muusikahariduse süsteemi, mis valmistab ette konkurentsivõimelisi professionaale kõikide muusikakultuuri valdkondade jaoks. Muusikaline haridus kõikides haridusastmetes (sh alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemel) on professionaalse muusikaelu jätkusuutlikkuse vältimatuks eelduseks. Samuti toetab riik muusikakonkursside korraldamist ja rahvusvahelistest konkurssidest osavõttu, mis toetavad interpretatsiooni ja heliloomingu arengut ning tõstavad muusikute erialast taset.
  • Riik soodustab muusikavaldkonna ettevõtluse ja professionaalsete tugistruktuuride (sh mänedžerid, agentuurid) arengut ja toetab muusikaeksporti kogu toimeahelas, sh täiendkoolitusi ja praktiseerimisvõimalusi välismaal, esitlusfestivalide ja -kontsertide läbiviimist Eestis ja sihtturgudel ning muusikakollektiivide osavõttu rahvusvahelistest festivalidest. Eesti muusika täidab tähtsat rolli riigi rahvusvahelises mainekujunduses ja kultuuriturismi arengus.