Muinsuskaitse rahastamine

Mälestiste säilimisse panustavad nii riik, omavalitsused kui ka eraomanikud. Kultuuriministeeriumi ülesanne on kujundada peale poliitika ka eelarvet ning rakendada riiklikke toetusprogramme. 

Kultuuriministeerium rahastab kahte muinsuskaitse valdkonna arengukava.
 
„Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine“ (PDF) on Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike omapära uurimiseks, väärtustamiseks ja hoidmiseks (sh korrastamiseks) koostatud arengukava. Arengukava põhitähelepanu on ühelt poolt maa-arhitektuuril ja maastikel tervikuna ning teisalt kõige algupärasemal ja ainulaadsemal ehitisetüübil – rehemajal. Ühe tegevusena on koostatud põhjalik rehemajade register. Arengukava viib ellu SA Eesti Vabaõhumuuseum, seda rakendatakse aastatel 2012–2015.
 
 
Arengukava „Looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020“ (PDF) eesmärk on säilitada praegustele ja järeletulevatele põlvedele Eesti looduslikud pühapaigad nende väljaselgitamise (inventeerimise), andmete kättesaadavaks tegemise ja väärtustamise kaudu. Arengukava viib ellu Muinsuskaitseamet, seda rakendatakse aastatel 2015–2020. See on jätk aastatel 2008-2012 rakendatud arengukavale „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ (PDF).
 
Lisaks toetab riik programmi „Kultuuripärandi hoidmine ja arendamine“ kaudu valdkonnaüleseid ja suure mõjuga arendustegevusi, et kasvatada muinsuskaitselist mõtteviisi ning edendada muinsuskaitsealaseid mittetulunduslikke koostööprojekte. 
 
Sihtotstarbelisi toetusi ja investeeringuid eraldab riik ka pühakodadele, samuti toetab riik Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevust.
 
Muinsuskaitseameti kaudu saavad toetusi taotleda kultuurimälestiste omanikud ja valdajad. Muinsuskaitseameti kaudu toimib ka pühakodade programm.
 
Tänu välisrahastusele on õnnestunud restaureerida mitu olulist muinsusväärtust ja teha teadusuuringuid. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismist kultuuripärandi korrastamiseks eraldatud raha on juba kahel järjestikusel perioodil (2004–2009 ja 2009–2014) investeeritud mõisakoolidesse. Programmi eesmärk on toetada ajalooliste mõisahoonete mitmefunktsioonilist kasutamist ning parandada laste õpi- ja arengukeskkonda. Norra ja EMP finantsmehhanismi toel on restaureeritud kokku üheksa mõisakooli viies Eesti maakonnas.

 

Viimati uuendatud: 5. september 2017