Muinsuskaitse

Eestis on säilinud rikkalikult eri ajastute kultuuripärandit. See on märk riigi ja inimeste ajaloost ning osa meie identiteedist. Ajalugu ei ole jäädvustatud mitte ainult ajalooürikutesse, vaid ka kultuurikeskkonda, hoonetesse, esemetesse ja maastikku. 

Kultuuripärandi kaitsel on ajaga üha enam liigutud üksikobjekti kaitselt terviklike piirkondade – hooneansamblite, kvartalite ja asumite – väärtustamise poole. Eestis on ehitatud keskkonna kaitseks riigi tasandil seatud 12 muinsuskaitseala. Need on enamasti kesk- või uusaegsed vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi, Paide, Rakvere ja Lihula. Rebala muinsuskaitseala on arvele võetud väärtusliku kultuurmaastiku kaitseks.
 
Eestis on ka rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandit. Tallinna vanalinn ja Tartu tähetorn (Struve geodeetilise kaare koosseisus) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse, mis on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus materiaalsele kultuuripärandile.
 
2013. aasta kuulutati Eestis kultuuripärandi aastaks.
 
Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja sealne tegevus on pärjatud Euroopa kultuuripärandi märgisega.
 

Statistika

 
 
  • Üks osa kultuuriväärtustest on tunnistatud mälestisteks, mis tähendab, et need on riikliku kaitse all. 2015. aasta seisuga on Eestis  üle 26 500 mälestist.
  • Mälestiste hulka kuulub üle 6600 arheoloogiamälestise (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied, laevavrakid jm), üle 5260 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm), ligi 1270 ajaloomälestist (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm). Kõige rohkem on kunstimälestisi –  üle 13 400.
  • Suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kunstiteoseid jms.
 

Seadusandlus

 
Mälestiste kaitse alus on muinsuskaitseseadus. Seaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Et kultuuripärandit säilitada, populariseeritakse mälestisi ja muinsuskaitsealasid, korraldatakse nende kaitset, reguleeritakse neid puudutavaid toiminguid ning soodustatakse kultuuripärandialast haridust ja teadustööd.
 
Lisaks on Eesti liitunud mitme rahvusvahelise konventsiooniga, mille põhimõtted on muinsuskaitsetöö osa. Need on:
  • UNESCO 1972, 1970
  • Haagi konventsioon, I ja II protokoll
  • Euroopa Nõukogu konventsioonid
Praegu tehakse ettevalmistusi, et liituda UNESCO veelause kultuuripärandi kaitse konventsiooniga.
 

Koostöö kolmanda sektoriga

 

Muinsuskaitse puudutab väga paljusid, mistõttu tegutseb valdkonnas peale Muinsuskaitseameti aktiivselt ka kolmas sektor. Pärandi väärtustamisse ja kaitsesse panustavad mitu mittetulundusühingut ja organisatsiooni. Neist tuntuim ja vanim on Eesti Muinsuskaitse Selts, kuhu kuulub tuhatkond aktiivset liiget ja hulk piirkondlikke seltse. 

Väga vajalikku tööd teevad ajaloolise hoonestuse kohta oskusteavet jagavad säästva renoveerimise infokeskused Tallinnas, Tartus, Paides ja Läänemaal. Lisaks puutuvad muinsuskaitsega kokku mitu aktiivset ühendust (mõisate ühendus, mõisakoolide ühendus), asumi- ja külaseltsid jt.

 

Tähtsamad partnerid

 

Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitset korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus riigiamet – Muinsuskaitseamet.
 
Muinsuskaitseameti eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Selleks tehakse järelevalvet, nõustatakse mälestiste omanikke, toetatakse restaureerimist ja peetakse kultuurimälestiste riiklikku registrit. 
 
Muinsuskaitseametil on töötajad kõigis 15 maakonnas. Suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Narva on sõlminud Muinsuskaitseametiga halduslepingud ning täidavad oma haldusterritooriumil muinsuskaitse riiklikke kohustusi ise. Selleks on linnavalitsustes palgal muinsuskaitsetöötajad.
 
Kõigi mälestiste kohta saab infot veebiregistrist register.muinas.ee või asukohajärgselt muinsuskaitsetöötajalt.
 

Muinsuskaitse Nõukogu

Kultuuriministeeriumi juures tegutseb Muinsuskaitse Nõukogu, kes teeb ettepanekuid muinsuskaitseseadust puudutavates küsimustes ning aitab välja töötada muinsuskaitse põhimõtteid. Nõukogu tegutseb põhimääruse alusel.

Muinsuskaitse Selts

Muinsuskaitse Selts on vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on hoida kultuuripärandit ja säilitada rahva ajaloomälu.
 

Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik

Telefon 628 2381
Liina.Janes@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2017