Kultuur 2020 ja kunst

Vabariigi Valitsus kiitis 21. novembril 2013 toimunud istungil heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suuniseid Eesti kultuuri edendamiseks järgnevaks seitsmeks aastaks.

 
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sisaldab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlikke prioriteete. Põhialuste kokkukirjutamisel olid aluseks erinevates etappides üle mitmesaja ettepaneku, protsessi olid kaasatud nii erialaliidud kui valitsusasutused. 
 
Kultuuripoliitika põhialuste dokumendi kinnitas lõplikult Riigikogu 12.02.2014.
 

Kunstivaldkonna arengusuunad aastani 2020

 
Kunstivaldkonnas on riik seadnud eesmärgiks seitse peamist põhimõtet ning valdkondlikku prioriteeti. 
  • Riik peab oluliseks Eesti kunstielu rahvusvahelistumist, et siinsed kunstnikud, kuraatorid ja kriitikud osaleksid aktiivselt maailma kunstielus ning Eestis korraldataks rahvusvahelisi näitusi ja kunstiprojekte. Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia kunstibiennaalil, pöörates senisest suuremat tähelepanu koostööprojektidele teiste riikidega.
  • Riik soodustab kunstiala professionaalide mobiilsust ja osalemist rahvusvahelistes residentuuriprogrammides. Eestis tegutsevad kunstnike residentuurid on olulised siinse kunstielu mitmekesistamisel ja kontaktide loomisel.
  • Riik toetab näituseasutuste tegevust, et luua üle Eesti võimalused osa saada kujutavast kunstist ja pakkuda kunstnikele võimalusi oma tööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele. Näitusemajade tehniline varustus on kaasaegne ja tegevus professionaalne. Lisaks loovisikutele ja vahendajatele on kõrgelt hinnatud ka kunstiproduktsiooni ja näitusekorralduse tehnilised eksperdid, kelle erialast väljaõpet ja täiendkoolitust toetatakse riiklikult. 
  • Riiklike kunstimuuseumide roll on koguda ja säilitada eelkõige Eestiga seotud kunstiteoseid, uurida, vahendada, tutvustada, populariseerida ja eksponeerida Eesti ja maailma kunsti nii Eesti elanikele kui külalistele.
  • Eesti kunstiturg on professionaalne, tegutsevad rahvusvaheliselt võrgustunud galeriid, toimib galeriide ühisturundus ja riik loob võimalused Eesti kunstnike pürgimiseks välisturgudele.
  • Riik soodustab Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamisega avaliku ruumi rikastamist kunstiteostega, kaasates teoste tellimise protsessi erialaeksperte. Mainitud seadusesse viiakse sisse muudatused, et täpsustada, milliseid kunstiteoseid saab seaduse alusel tellida ja kuidas tagada tellimustööde kunstiliselt kõrge tase.