Sa oled siin

Kultuur 2020

21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020.

„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF)sisaldab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlikke prioriteete. Põhialuste kirjapanekul oli eri etappides aluseks üle neljasaja ettepaneku, protsessi kaasati nii erialaliite kui ka valitsusasutusi. 
 
Kultuuripoliitika põhialuste dokumendi kinnitas lõplikult Riigikogu 12. veebruaril 2014 (RT III, 14.02.2014, 2).
 
Varemkehtinud dokument: Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused (võetud vastu 16.09.1998).
 

/.../

 

Sissejuhatus 

 
Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika põhialused on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Käesolev strateegiline dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele (RT I, 1998, 81, 1353). Dokumendi koostamise lähtealuseks on ka Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, mis seab üheks eesmärgiks siinse kultuuriruumi elujõulisuse.
 
Käesolevas dokumendis käsitatakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid kas loojate või loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist.
 
Eesti keel on eesti kultuuri nurgakivi. Riik on leppinud kokku keelepoliitika eesmärkides ja tegevustes eesti keele arengukavas aastateks 2011–2017, mistõttu kultuuripoliitika põhialustes keelepoliitikat eraldi ei kajastata. Samuti on sport osa kultuurist. Spordivaldkonna riiklik arengustrateegia töötatakse välja koostöös Eesti Olümpiakomiteega ning arutelud ja aruandmine arengusuundade üle toimub regulaarselt toimuval Eesti Spordi Kongressil.
 
Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Mitmekülgne kultuurielu mõjutab olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet.
 
Kultuuripoliitika põhialused lähtuvad veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Käesolev dokument määratleb kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ja tegevussuunad Vabariigi Valitsusele, pidades samal ajal silmas, et kohalikel omavalitsustel on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel.
 

/.../