Kultuur 2020 ja kirjandus

Vabariigi Valitsus kiitis 21. novembril 2013 toimunud istungil heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suuniseid Eesti kultuuri edendamiseks järgnevaks seitsmeks aastaks.

 
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sisaldab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlikke prioriteete. Põhialuste kokkukirjutamisel olid aluseks erinevates etappides üle mitmesaja ettepaneku, protsessi olid kaasatud nii erialaliidud kui valitsusasutused. 
 
Kultuuripoliitika põhialuste dokumendi kinnitas lõplikult Riigikogu 12.02.2014.
 

Kirjandusvaldkonna arengusuunad aastani 2020

 
Kirjandusvaldkonnas on riik seadnud eesmärgiks viis peamist põhimõtet ning valdkondlikku prioriteeti. 
  • Kirjandus on riigi poolt väärtustatud kui omakeelse kultuuriruumi üks alustalasid, mis loob eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selle eelduse püsimiseks loob ja rakendab riik toetusmehhanisme, mis toetavad uute teoste loomist, kirjastamistegevust ning kirjanduse kättesaadavust. Samuti pöörab riik tähelepanu loovkirjutamise õpetamisele kõikidel haridustasanditel ning kirjanduse õpetamisele ja uurimisele.
  • Lugemisharjumuse laiendamine on oluline kõikides vanuserühmades, ennekõike aga laste ja noorte hulgas. Riik loob võimalused kirjanduse populariseerimist ning lugemist ja kirjandust väärtustavaid ettevõtmisi, sh kirjanike avalikke esinemisi raamatukogudes, koolides ja mujal. 
  • Riik soodustab laste lugemust ja lastekirjandust nii vastavate tugistruktuuride finantseerimise kui lastekirjanduse edendamiseks mõeldud kirjanduskonkursside kaudu. Toetatakse illustreeritud lasteraamatute kirjastamist, mis võimaldab kirjastajal kõrge trükikuluga kaasnevat riski maandada. 
  • Riik loob eeldused e-raamatute arvu kasvule ja suuremale levile, toetades Eesti väärtkirjanduse ja eelistatult koolides loetava soovitusliku kirjanduse väljaandmist e-raamatutena. Kui riik omandab autorilt litsentsi tema teose väljaandmiseks e-raamatuna, peab see olema kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadav. 
  • Eesti kirjanduse rahvusvahelise tuntuse seisukohalt on tähtis tõlkimise ja tõlkijate koolitamise riiklik toetamine, sh eesti keelest võõrkeeltesse tõlkimiseks. Olulisemad eesti ilukirjandustekstid tõlgitakse täiemahuliselt inglise keelde, sest see on eelduseks eesti kirjandusteoste autoriõiguste müümisel väliskirjastustele. Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisel maailmale kirjanduse kaudu on vajalik osaleda rahvusvahelistel kirjandusfestivalidel ja raamatumessidel. Kirjanduse rahvusvahelistumisel teostatakse järelvalvet autoriõiguste üle üldises korras vastavalt seadustele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.