Sa oled siin

Taotlusvoor "Digitaalne kultuuripärand"

Toetuse  eesmärgiks on innovatsiooni edendamine digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemisel, valdkondadeülese koostöö aktiveerimine ning mäluasutuste spetsialistide professionaalsuse tõstmine.

Toetusprogrammi aluseks on ministri 13.04.2018 käskkiri nr 62.

 

Taotlusvoorust võivad projektitoetust taotleda:

  • Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad;
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Taotlejatel ei tohi olla taotluse esitamise ajal:

  • maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. ;
  • majandusaastaaruande esitamise võlga;
  • täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).

Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

 

Taotlemine:

Taotlus tuleb esitada 1.-15. mai 2018 elektrooniliselt projektitoetuse taotlusvormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas.  

Toetuste esitamise ja taotlemise e-keskkond avatakse 1. mail 2018 ja taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2018.

Taotlusvoorust toetatakse:

  • digitaalse kultuuripärandiga seotud arendustegevusi ja valdkonna tutvustamist avalikkusele nii Eestis kui ka mujal;
  • koolitusi kultuuripärandi digimise, digitaalse kättesaadavuse ja säilitamise arendamiseks avalikes huvides;
  • kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava (edaspidi digimise tegevuskava) rakendamisega ja selle projektide ettevalmistamisega seotud tegevusi; 
  • sõidutaotlusi rahvusvahelistele digi-innovatsiooni üritusele, kui taotleja esindab Eestit ja teeb ettekande ning sellel on otsene seos Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 või digimise tegevuskava rakendamisega;
  • kogude terviklikku või põhjendatud juhtudel osalist digimist ja avalikkusele kättesaadavaks tegemist; 
  • üleriigiliste digimise, digitaalse kättesaadavuse ja säilitamise teemaliste ürituste korraldamist (seminarid, mõttetalgud, konverentsid, häkatonid jne) Eestis kui need on seotud digimise tegevuskava rakendamisega.

Taotlusvooru ühele projektile eraldatava toetuse alampiir taolteja kohta on 500 eurot ja ülempiir on 10 000 eurot.

Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille oma- ja kaasfinantseeringu osa (toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus) moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 20%.

Taotlusvoorust ei toetata:

  • uute andmebaaside või infosüsteemide loomist;
  • näituseprojekte, s.h virtuaalnäituste koostamist;
  • riigiasutuste puhul projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember;
  • projekte, mis on ellu viidud enne taotlusvooru tähtaja saabumist.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

  • projekti vastavust taotlusvooru eesmärgile ja toetatavate tegevuste loetelule;
  • projekti valdkondlikku mõju, osasaajate arvu ja ulatust;
  • projekti kestlikkust, uuenduslikkust, ajakohasust ja läbimõeldust;
  • projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust;
  • eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest;
  • koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel;
  • arendustegevuste puhul vajaduste põhjendatust hetkeolukorra analüüsi alusel;
  • konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse  põhjalik-kust, ajakava, projektist kasusaajate hulka ja regionaalset kaetust, kaasatud esinejate ta-set;
  • projekti teavitustegevuste ning tulemuste meediaplaani olemasolu ning läbimõeldust;
  • projekti ajakriitilisust.

Taotluste hindamisel eelistatakse digimise tegevuskava rakendamisega seotud ja uuenduslikke lahendusi väljapakkuvaid projekte, mille eesmärgid on realistlikud ning taotlejal on varasemad kogemused sarnaste projektide elluviimisel.

Taotlusi hindab komisjon koosseisus:

Tarvi Sits - esimees. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler
Linnar Viik - Eesti Infotehnoloogia Kolledži lektor
Raivo Ruusalepp - Eesti Rahvusraamatukogu arendusjuht
Toivo Jullinen - Rahvusarhiivi riigiarhivaari asetäitja-riigiarhiivi direktor
Lauri Leht - Rahvusarhiivi digitaalarhiivi direktor
Indrek Ibrus - Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dotsent
Andres Kütt - Riigi Infosüsteemi Ameti nõunik
Kristel Rillo - Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja

 

Mait Heidelberg - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
Margo Keerme - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik
Mati Kaalep - Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunik
Indrek Reimand - Kultuuriministeeriumi infotehnoloogiabüroo juhataja
Mirjam Rääbis - Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik
Ülle Talihärm - Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik
   

 

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud on:

kulud, mis otseselt toetavad digilahenduste väljatöötamist ja arendamist;

digimisega seotud kulusid, kui need on seotud juurdepääsupiiranguteta taaskasutuseks sh innovaatilisel moel kättesaadavaks tegemisega Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusringhäälingu digitaalarhiivist või infosüsteemist MuIS;

kulud, mis on vajalikud otseselt projekti taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;

kulud, mis on vajalikud otseselt digimise tegevuskava projektide käivitamiseks (sh näiteks valdkondadeülene digimistegevuste halduse tarkvara soetamine) kui taotleja edasine vastava tegevuse haldus on jätkusuutlik;

tekkepõhised kulud, mis tehakse perioodil 15.04.2018 - 31.12.2018 ehk abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks välja arvatud otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autori- jm lepingute alusel makstav tasu). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves; 

autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab autorit); 

reisi-, toitlustus- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit/ kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt;

toitlustuskulud ainult digimise tegevuskava rakendamisega seotud ürituste läbiviimiseks kui vastav kulu ei ületa 20%-i projekti toetuse summast; 

käibemaks juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid maksud v.a välisesinejatele ja –delegaatidele ning ainult digimise tegevuskava rakendamisega seotud ürituste läbiviimisel kui vastav toitlustuskulud kui kulu ei ületa 20%-i projekti toetuse summast;
 käibemaks, juhul kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
kingitused;
organisatsioonide liikmemaksud;
lähetuse päevarahad;
tehnika, arvutite jms soetamise kulud;
standardnumbri ja identifikaatori kulu;
muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
 
 

Eraldatud toetused


Toetuseid eraldatakse komisjoni ettepanekul ministri käskkirja alusel. Kõik toetuse eraldamise käskkirjad on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi dokumendiregistri kaudu.

Ministri käskkirja alusel sõlmitakse toetuse saajaga toetusleping, mille allkirjastavad kultuuriministeeriumi nimel kantsler ja toetuse saajat esindav allkirjaõiguslik isik. Mõlema poolt allkirjastatud lepingu alusel kantakse toetussumma toetuse saaja kontole.
 
2017. aastal eraldatud toetused:
 
 

Ülle Talihärm
raamatukogunõunik

Telefon 628 2244
Ulle.Taliharm@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 3. mai 2018