Sa oled siin

Hoone ja ajalugu

Kultuuriministeerium asutati Eestis 27. aprillil 1953. aastal.

Sellele eelneval perioodil vastutas kultuuritegevuse eest Eestis ENSV Kunstide Valitsus oma osakondade ja loominguliste liitude kaudu. Aastatel 1988-1989 nimetati ministeeriumit ENSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks, 1989-1992 oli nimeks taas ENSV Kultuuriministeerium.

Aastatel 1992-1995 oli Kultuuriministeerium liidetud Haridusministeeriumiga.

Alates 1996. aastast on Eestis taas omaette Kultuuriministeerium.

 

Hoone

 

Kultuuriministeerium asub Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises - juugendstiilis, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas Tallinna südalinnas. 

 
Saarineni maja tänapäeval
 
 
Ärikeskuse projekteeris rahvusvahelise konkursi võitnud mainekas soome arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen (1873-1950). Hoone valmis aastal 1912. Oma tööle pani arhitekt Vana-Rooma jumaluse järgi nimeks Merkurius.
 
Saarineni maja
 
Monumentaalne 5-korruseline Krediitühistu maja paikneb Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.
 
Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsenteerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn.
 
Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad aga kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse.
Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti (1883-1935) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.       
 
II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Viimase ühest dekoratiivdetailist - Sügise allegooriast - ande tulvil küllusesarvega poisikese kujust, kujundas disainer Tiit Jürna  Kultuuriministeeriumi varasema sümboli. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel paigutus äritsoon, mis on oma fuktsiooni säilitanud tänaseni.
 
Kultuuriministeeriumi kõrval paiknevad hooneansamblis praegu ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.
Viimati uuendatud: 19. mai 2015