Sa oled siin

Muusikafestivalide, -korraldajate ja -kollektiivide toetamine

Taotlusvooru eesmärk on eesti professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja –festivalide järjepidevuse ja arengu tagamine, eesti interpreetide ja heliloojate võimaluste suurendamine oma loomingu tutvustamiseks ning elanikkonna võimaluste parandamine juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, eesti muusikute kaasatuse suurendamine kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja professionaalse kontserdikorralduse arengu edendamine kogu Eestis.

Taotlusvooru aluseks on ministri 25.10.2017 käskkiri nr 230.

Toetamine

Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille oma- ja kaasfinantseeringu (toetuse saaja kaasfinantseerijate rahaline või rahaliselt mõõdetav panus) osa moodustab projekti kogumaksumusest:

  • Eesti registrisse kantud eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate esitatud projektide oma- ja kaasfinantseeringu osa (toetuse saaja ja kaasfinantseerijate rahaliselt mõõdetav panus projekti tegevuste teostaiseks) moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 30 protsenti.
  • Eesti registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute esitatud projektide oma- ja kaasfinantseeringu osa (toetuse saaja ja kaasfinantseerijate rahaliselt mõõdetav panus projekti tegevuste teostamiseks) moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 80 protsenti.

Toetust võivad taotleda:

  • Era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
  • Kohaliku omavalitsuse asutused.
  • Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad.
Toetuse taotlejal ei või taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, majandusaasta aruande esitamise võlga ega täitmata kohustust ministeeriumi ees. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
 
Toetust ei saa taotleda isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega  toetus on tunnistatud ebaseaduslikus, väärkasutatuks või ühisturuga kokku sobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus toetuse tagasimaksmiseks.
 
Toetust ei saa taotleda isikud ja asutused, keda loetakse Euroopa Komisjoni määruse mõistes raskustes olevateks.

Taotlemine

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).

Perioodil 01.03.2018 kuni 31.08.2018 toimuvate projektitaotluste esitamise tähtaeg on 21. november 2017.

Perioodil 01.09.2018 kuni 28.02.2019 toimuvate tegevuste projektitaotluste esitamise tähtaeg on 1. märts 2018.

Tegevustoetuste taotluse esitamise tähtaeg on 21. november 2017.

Komisjon projektitoetuste hindamiseks:

Madli-Liis Parts - komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
Villu Veski - Eesti Muusikafestivalid MTÜ, juhatuse liige
Aare Tammesalu - Eesti Muusikafestivalid MTÜ, juhatuse liige
Ivi Rausi-Haavasalu - MTÜ Eesti Jazzliit, juhatuse liige
Tarmo Noormaa - Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ, juhataja
Toomas Siitan - MTÜ Eesti Muusikanõukogu, juhatuse liige
Kadri Lassmann - MTÜ Eesti Interpreetide Liit, juhatuse esindaja
 

Komisjon tegevustoetuste hindamiseks:

Henry-David Varema - MTÜ Eesti Interpreetide Liit, juhatuse liige
Marko Lõhmus - MTÜ Eesti Muusikanõukogu, juhatuse liige
Ülo Krigul - MTÜ Eesti Heliloojate Liit, juhatuse liige
Margus Pärtlas - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, õppe- ja teadusprorektor
Nele-Eva Steinfeld -  Eesti Rahvusringhääling, Klassikaraadio toimetaja
 
 

Tingimused

 

Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena:

  • üleriigilise tähtsusega muusikafestivalide läbiviimist ja muusikaliste suursündmuste korraldamist Eestis, mille kogueelarve ületab 25 000 eurot.

Taotlusvoorust toetatakse tegevustoetusena:

  • eraõiguslikke muusikakollektiive regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel, kui kollektiiv on tegutsenud vähemalt 5 järjestikust aastat ning korraldab Eestis vähemalt 8 kontserti kalendriaastas;
  • eraõiguslikke kontserdikorraldajaid regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel, kui kontserdikorraldaja on tegutsenud vähemalt 5 järjestikust aastat ning korraldab vähemalt 15 kontserti, mis jagunevad vähemalt 7 kuule kalendriaastas.

Toetuse summa:

  • Taotlusvoorust jagatavate toetuste kogusumma on 830 000 eurot.
  • Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 5000 eurot ja ülempiir 80 000 eurot.
  • Eesti registrisse kantud eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate esitatud projektide toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 70%. Vähemalt 30% projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. 
  • Kohaliku omavalitsuste asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute esitatud projektide toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 20%. Vähemalt 80% projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

  • Projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele.
  • Taotleja kavandatud tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust ning valdkondlikku mõju.
  • Esinejate professionaalset taset ja eesti muusikute kaasatust.
  • Eesti muusika osatähtsust programmides.
  • Tegevuse läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust, tegevuseks vajaliku tugistruktuuri olemasolu.
  • Koostööpartnerite olemasolu ja panust tegevuse elluviimisel.
  • Tegevuse kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust.
  • Teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldust.
  • Eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise (sh muude avaliku sektori toetuste) ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest.

Projektitoetuste puhul võetakse hindamisel lisaks arvesse:

  • suunatud tegevusi erinevatele sihtrühmadele, publiku arendusprogrammi olemasolu ja teostatavust;
  • publiku hulga prognoosi ja piletimüügi prognoosi;
  • tasuta sündmuste puhul kirjeldust, milliseid eesmärke täidab tasuta juurdepääs sündmus(te)ele.

Eraõiguslike muusikakollektiivide tegevustoetuste puhul võetakse hindamisel lisaks arvesse:

  • 2018. aasta kalendaarset tegevusplaani, mis hõlmab nii kontserte kui ka muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi (salvestused, koostöö-, haridus-, rahvusvahelised projektid jm);
  • professionaalselt teostatud salvestiste olemasolu kahest viimasest tegutsemisaastast (taotluse juurde lisada helifailide asukoht veebikeskkonnas);
  • muusikakollektiivi kunstilist taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstvate tegevuste väljatoomist.

Eraõiguslike kontserdikorraldajate tegevustoetuste puhul võetakse hindamisel lisaks arvesse:

  • 2018. aasta kalendaarset tegevusplaani, mis hõlmab kontserdikorraldusega seotud tegevusi (üksik- ja koostööprojektid, kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm);
  • taotleja poolt läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas;
  • erinevatele kuulaja-sihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi olemasolu ja teostatavust;
  • publiku hulga ja piletimüügi prognoosi.
 

Kolmeaastase toetuslepingu võimalus

 

Komisjon võib teha kultuuriministrile ettepaneku sõlmida toetuse saajaga kuni kolmeaastane toetusleping järgmistel tingimustel:

  • Taotleja esitab komisjonile kolmeaastase tegevuskava ja visiooni, milles on lisaks taotletava aasta detailsele plaanile ja eelarvele toodud kolme aasta arengusuunad, teemapüstitused, planeeritavad tegevused koos eeldatava mahuga (nt. kontsertide arv), esinejad ja programmiuuendused koos eelarvega kolmeaastase perioodi lõikes.
  • Kolmeaastase lepingu sõlmimisel kinnitatakse lepinguperioodi ajaks iga-aastane toetussumma. Komisjonil on õigus teha ettepanek toetusperioodi teise ja kolmanda aasta summa muutmiseks lähtudes taotluses esitatud tegevuste elluviimise mahust ja vastavusest, võrreldes seda 3-aastase lepinguperioodi esimeses taotluses esitatuga. Iga-aastase toetuse suuruse määrab kultuuriminister lähtudes jooksva aasta taotlusvooru komisjoni ettepanekust. Kui tegevuste maht teisel ja kolmandal aastal vastab esimesel aastal esitatud taotluses toodule, juhindub komisjon ministrile toetusmahu ettepaneku tegemisel esimesel aastal kokku lepitust. Lepingus nähakse ette tingimused lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.
  • Igal aastal tuleb toetuse saajal Kultuuriministeeriumile esitada täiendavalt järgmise perioodi taotlusvooru tingimustes määratud tegevustoetuste taotluste esitamise tähtajaks vastava aasta detailne tegevuskava ja eelarve. Lepinguperioodi lõppemisel tuleb lisaks vormikohasel aruandele esitada sisuline kokkuvõte kogu perioodi kohta.
  • Taotluses esitatud tegevuste kalendriaasta eelarve ületab 65 000 eurot.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud on:

Käskkirja punktides 5 ja 6.2. nimetatud taotlejate puhul kulud, mis on vajalikud otseselt kontserditegevuse korraldamiseks ning muusikafestivalide ja muusikaalaste suursündmuste elluviimiseks Eestis ning mis on põhjendatud, mõistlikud  ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
Käskkirja punktis 6.1. nimetatud taotlejate puhul kulud, mis on vajalikud otseselt kollektiivi töö elluviimiseks Eestis ning mis on põhjendatud, mõistlikud  ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
Tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 17 määratud toetuse abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autoritasu- jm lepingute alusel makstav tasu).
Töö- ja autoritasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab autorit).
Reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ning trükkimisega seotud kulud.
Projekti elluviimist otseselt toetavate digilahenduste väljatöötamist ja arendamiste kulud.
Tegevustoetuse taotleja halduskulud (nt rendi-, kommunaal-, side-, transpordi-, raamatupidamise-, infotehnoloogiateenuste- ja bürootarvete kulu).
Reisi-, toitlustus- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit ja kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht, reisija nimi, pileti maksumus iga reisija kohta. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt.
Ruumide, pillide, heli- ja valgustehnika rendi ja üüriga seotud kulud.
Noodirendi tasud.
Käibemaksu tasumine juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

CD, DVD jm infokandjate väljaandmist ja noodikirjastamine.
Kontserdireisid välisriikidesse.
Heliloomingu tellimine.
Tehnika ja töövahendite soetamine.
Organisatsioonide liikmemaksud.
Kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid maksud (näiteks: esinduskulud, kingitused, toitlustuskulud, majutuskulud va punktis 18.8 nimetatud kulud).
Käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
Muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
 

Eraldatud toetused

 

Toetuseid eraldatakse komisjoni ettepanekul ministri käskkirja alusel. Kõik toetuse eraldamise käskkirjad on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi dokumendiregistri kaudu.
 
Ministri käskkirja alusel sõlmitakse toetuse saajaga toetusleping, mille allkirjastavad kultuuriministeeriumi nimel kantsler ja toetuse saajat esindav allkirjaõiguslik isik. Mõlema poolt allkirjastatud lepingu alusel kantakse toetussumma toetuse saaja kontole.
 
2017. aastal eraldatud toetused:
Viimati uuendatud: 14. detsember 2017