Sa oled siin

Muusikafestivalide, -korraldajate ja -kollektiivide toetamine

Taotlusvooru eesmärk on eesti professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja festivalide järjepidevuse ja arengu tagamine, eesti interpreetide ja heliloojate võimaluste suurendamine oma loomingu tutvustamiseks ning elanikkonna võimaluste parandamine juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, eesti muusikute kaasatuse suurendamine kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja professionaalse kontserdikorralduse arengu edendamine kogu Eestis.

 

Taotlusvooru aluseks on ministri 25.11.2016 käskkiri nr 225.

Toetamine

Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille oma- ja kaasfinantseeringu (toetuse saaja kaasfinantseerijate rahaline või rahaliselt mõõdetav panus) osa moodustab projekti kogumaksumusest:

  • Eesti registrisse kantud eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate esitatud projektide oma- ja kaasfinantseeringu osa (toetuse saaja ja kaasfinantseerijate rahaliselt mõõdetav panus projekti tegevuste teostaiseks) moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 30 protsenti.
  • Eesti registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute esitatud projektide oma- ja kaasfinantseeringu osa (toetuse saaja ja kaasfinantseerijate rahaliselt mõõdetav panus projekti tegevuste teostamiseks) moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 80 protsenti.

Toetust võivad taotleda

 

  • Eesti registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused;
  • eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad.
 
Toetuse taotlejal ei või taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, majandusaasta aruande esitamise võlga ega täitmata kohustust ministeeriumi ees. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Taotlemine

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).

Kontserdihooaja läbiviimise tegevustoetuse taotluse esitamise tähtaeg oli 23. detsember 2016.

1.01.2017-31.08.2017 toimuvate muusikaliste suursündmuste projektitoetuse taotluse esitamise tähtaeg oli 23. detsember 2016.

1.09.2017-28.02.2018 toimuvate muusikaliste suursündmuste projektitaotluse esitamise tähtaeg on 31. märts 2017.

Komisjon

Madli-Liis Parts - komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
Peedu Kass - Eesti Jazzliidu juhatuse liige
Margit Tohver-Aints - Tallinna Filharmoonia direktor
Tarmo Noormaa - Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja
Kadri Leivategija - H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktor
Ahto Abner - Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige
Marko Lõhmus - Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige
Marko Martin - Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige
Aare Tammesalu - MTÜ Eesti Muusikafestivalid juhatuse liige
 
 

Tingimused

 

Taotlusvoorust toetatakse:

  • Tegevustoetusena eraõiguslikke muusikakollektiive regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel.
  • Tegevustoetusena eraõiguslikke kontserdikorraldajaid regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel, kui korraldaja poolt elluviidud kontsertide aastamahuks on vähemalt 15 kontserti, mis jagunevad vähemalt seitsmele kuule kalendriaastas.
  • Projektitoetusena muusikafestivalide läbiviimist ja muusika-alaste suursündmuste korraldamist Eestis, kui projekti kogueelarve ületab 25 000 eurot.

Toetuse summa:
 

Taotlusvooru kogusumma on 760 000 eurot.
 
 

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

  • Projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele.
  • Taotleja kavandatud tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust ning valdkondlikku mõju.
  • Esinejate professionaalset taset ja eesti muusikute kaasatust.
  • Tegevuse läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimet.
  • Koostööpartnerite olemasolu ja panust tegevuse elluviimisel.
  • Tegevuse kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust.
  • Suunatud tegevusi erinevatele kuulaja-sihtrühmadele, sh noortele ehk publikuprogrammi olemasolu ja teostatavust.
  • Teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldust.
  • Taotleja poolt läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide osakaalu hooajas ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas (kohaldub käskkirja punktis 7.1. ja 7.2. kirjeldatud tegevustele).
  • Kontsertide ja muusikasündmuste üldist arvu hooajas ning nende jaotust kogu hooajale (kohaldub käskkirja punktis 7.1. ja 7.2. kirjeldatud tegevustele).
  • Eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise (sh muude avaliku sektori toetuste) ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest.
 

Kolmeaastase toetuslepingu võimalus

 

Komisjon võib teha kultuuriministrile ettepaneku sõlmida toetuse saajaga kuni kolmeaastane toetusleping järgmistel tingimustel:

  • taotluses esitatud tegevusel on selge rahvusvaheline mõõde, millel on oluline osa nii muusikavaldkonna arendamisel kui ka kogu kultuurimaastiku mitmekesistamisel;
  • taotluses esitatud tegevuste kalendriaasta eelarve ületab 65 000 eurot;
  • taotleja esitab komisjonile kolmeaastase tegevuskava ja visiooni, milles on lisaks taotletava aasta detailsele plaanile ja eelarvele toodud kolme aasta arengusuunad, teemapüstitused, planeeritavad tegevused, esinejad ja programmiuuendused koos eelarvega kolmeaastase perioodi lõikes;
  • kolmeaastase lepingu sõlmimisel kinnitatakse konkreetse aasta toetuse suurus iga aasta alguses sõlmitava lepingu lisaga. Iga-aastane toetuse suurus määratakse kultuuriministri käskkirjaga lähtudes jooksva aasta taotlusvooru komisjoni ettepanekust. Lepingus nähakse ette ka tingimused lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks;
  • igal aastal tuleb toetuse saajal Kultuuriministeeriumile esitada täiendavalt järgmise perioodi taotlusvooru tingimustes määratud tegevustoetuste taotluste esitamise tähtajaks vastava aasta detailne tegevuskava ja eelarve. Lepinguperioodi lõppemisel tuleb lisaks vormikohasel aruandele esitada sisuline kokkuvõte kogu perioodi kohta

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud on:

kulud, mis on vajalikud otseselt kontserditegevuse korraldamiseks ning muusikafestivalide ja muusikaalaste suursündmuste elluviimiseks Eestis ning mis on põhjendatud, mõistlikud  ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
tekkepõhised kulud, mis tehakse taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autoritasu- jm lepingute alusel makstav tasu);
autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab autorit);
reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ning trükkimisega seotud kulud;
projekti elluviimist otseselt toetavate digilahenduste väljatöötamise ja arendamise kulud;
tegevustoetuse taotleja halduskulud (nt rendi-, kommunaal-, side-, transpordi-, raamatupidamise-, infotehnoloogiateenuste- ja bürootarvete kulu);
reisi-, toitlustus- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit ja kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht, reisija nimi, pileti maksumus iga reisija kohta. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt;
ruumide, pillide, heli- ja valgustehnika rendi ja üüriga seotud kulud;
noodirendi tasud;
kulud käibemaksu tasumisele juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

CD, DVD jm infokandjate väljaandmine ja noodikirjastamine;
kontserdiresid välisriikidesse;
heliloomingu tellimimine;
tehnika ja töövahendite soetamine;
organisatsioonide liikmemaksud;
kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse (näiteks: esinduskulud, kingitused, toitlustuskulud, majutuskulud va eelnevalt abikõlblike kulude all loetletud kulud);
käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
 

Eraldatud toetused

 

Toetuseid eraldatakse komisjoni ettepanekul ministri käskkirja alusel. Kõik toetuse eraldamise käskkirjad on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi dokumendiregistri kaudu.
 
Ministri käskkirja alusel sõlmitakse toetuse saajaga toetusleping, mille allkirjastavad kultuuriministeeriumi nimel kantsler ja toetuse saajat esindav allkirjaõiguslik isik. Mõlema poolt allkirjastatud lepingu alusel kantakse toetussumma toetuse saaja kontole.
 
2017. aastal eraldatud toetused: