Sa oled siin

Muuseumide arendamine

Toetuse eesmärk on muuseumivaldkonna populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine, muuseumidevahelise koostöö aktiveerimine, muuseumideüleste kogumispõhimõtete rakendamine ning muuseumitöötajate professionaalsuse tõstmine.

 

Toetust võivad taotleda:

  • riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutuse muuseumid, riigile kuuluvat  muuseumikogu kasutavad muuseumid, avalik-õigusliku isiku muuseumid, munitsipaalmuuseumid ja eramuuseumid, mille tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele;
  • mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille põhikirjaline eesmärk on soodustada muuseumide ja muuseumitöötajate arengut Eestis;
  • ülikoolid, arhiivid ja raamatukogud punktides käskkirja 9.1.- 9.5. nimetatud tegevuste osas.
 
Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 500 eurot ja taotlusvooru maht on 110 000 eurot.
 
Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille oma- ja kaasfinantseeringu osa (toetuse saaja ja kaasrahastajate rahaline või rahaliselt mõõdetav panus) moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 20 %.

Taotlemine

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile ministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).

Taotluste esitamise tähtpäevadeks 2018. aastal on 18. jaanuar ja 18. mai.

 

Komisjoni koosseis:

 
Esimees:
Tarvi Sits - Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler (ametikoha põhiselt)

Liikmed:
Agnes Aljas, Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär
Anton Pärn, muuseuminõukogu esindaja
Mairo Rääsk, muuseumi valdkonna ekspert
Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor
Mirjam Rääbis - Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik (ametikoha põhiselt)
Marju Niinemaa - Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist (ametikoha põhiselt)
 

Tingimused

 

Taotlusvoorust toetatakse:

  • Muuseumi valdkonna strateegilist arengut toetavaid koostööprojekte.
  • Muuseumikogusid ja muuseumide kogumispõhimõtteid toetavaid kaardistusi ja eksperdiuuringuid.
    • Toetatakse projekte, mille teema sisaldub teemade loetelus (202.57 KB, PDF). Eelistatud on rohkem kui ühe muuseumi muuseumikogud ja kogumispõhimõtteid toetatavad kaardistused ja eksperdiuuringud.
  • Muuseumitöötajate koolitusi, kus osalevad rohkem kui ühe muuseumi töötajad.
  • Muuseumitöötajate erialaseid õppereise teistesse muuseumidesse ja mäluasutustesse.
  • Muuseumi valdkonna õppematerjalide koostamist.
    • Õppematerjalid peavad olema peale koostamist tasuta kättesaadavad internetis.
  • Muuseumide ühiste külastusmängude korraldamist.
  • Muuseumide digiteerimisprojekte.
    • Digiteerimisprojekte toetatakse taotlusvooru sees kuni 10 000 eurot ulatuses. Ühe kalendriaasta jooksul toetatakse ühe asutuse poolt esitatud projekti ainult üks kord.
    • Digiteerimisprojektide puhul peab digiteeritav materjal olema pärast digiteerimist juurdepääsupiiranguteta kättesaadav kõikidele soovijatele olenemata kasutuse eesmärgist. Taotluses peavad kasutuslitsentsid olema selgelt määratud ning digiteeritava materjali planeeritud faili vormingud ja suurused peavad olema kirjeldatud.
  • Balti Museoloogiakooli suvekursuse korraldamist.
  • Üleriigilise Muuseumiöö keskset korraldamist.

 

Taotlusvoorust ei toetata:

  • Üldjuhul projekte, mis on toimunud enne taotlusvooru taotluste esitamise tähtaega.

  • Muuseumiööl ühe muuseumi piires toimuvate ürituste korraldamist.

  • Ühe muuseumi töötajate koolitusi.

  • Konverentsidel osalemisega seotud reise.

  • Näituseprojekte.

  • Trükiste väljaandmist.

  • Uute andmebaaside või infosüsteemide loomist.

 

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

 

  • Projekti vastavust taotlusvooru eesmärgile ning toetatavate tegevuste loetelule.
  • Projekti valdkondlikku mõju ning osasaajate arvu.
  • Projekti kestlikkust, ajakohasust ja läbimõeldust.
  • Projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust.
  • Projekti jätkusuutlikkust selle lõppemisel läbi edasiste tegevuste.
  • Eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust. Eelistatakse projekte, mille eesmärgid on realistlikud ja taotlejal on varasemad kogemused sarnaste projektide elluviimisel.
  • Kogumisvaldkonna projektide puhul koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel ning teemavaliku aktuaalsust.
  • Õppereiside puhul programmi läbimõeldust ning osalevate muuseumide arvu. Eelistatakse projekte, kus osalevad rohkem kui ühe muuseumi töötajad ning millel on vastuvõtvate organisatsioonidega eelnevad kokkulepped.
  • Õppematerjalide puhul nende juurutamise ja tutvustamise läbimõeldust ning kava.
  • Digiteerimisprojektide puhul digiteeritava materjali kontseptsiooni, terviklikkust, kogust, taaskasutusvõimalusi ning digiteeritava materjali planeeritud tehnilisi näitajaid.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Toetuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar - 31. detsember 2018.

Abikõlblikud kulud on:

kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
tekkepõhised kulud, mis tehakse projekti taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks välja arvatud otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autori- jm lepingute alusel makstav tasu);
teenuse- ja töötasud ning muud võlaõiguslike lepingute alusel  makstavad tasud (sh esinemis- ja litsentsitasud) ning nendega seotud maksude tasumine. Teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava pakkujaga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab pakkujat);
reklaamikulud;
projekti elluviimise kulud, mis otseselt toetavad digilahenduste väljatöötamist ja arendamist;
reisi-, toitlustus- ja majutuskulud. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt;
ruumide, heli- ja valgustehnika rendi ja üüriga seotud kulud;
käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

lähetuste päevarahad;
esinduskulud ja kingitused;
tehnika soetamine, v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;
organisatsioonide liikmemaksud;
käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
 

 

Eraldatud toetused

 

Toetuseid eraldatakse komisjoni ettepanekul ministri käskkirja alusel. Kõik toetuse eraldamise käskkirjad on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi dokumendiregistri kaudu.
 
Ministri käskkirja alusel sõlmitakse toetuse saajaga toetusleping, mille allkirjastavad kultuuriministeeriumi nimel kantsler ja toetuse saajat esindav allkirjaõiguslik isik. Mõlema poolt allkirjastatud lepingu alusel kantakse toetussumma toetuse saaja kontole.
 

2018. aastal eraldatud toetused:

2017. aastal eraldatud toetused:

 

Mirjam Rääbis
muuseuminõunik

Telefon 628 2335
mirjam.raabis@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 28. veebruar 2018