Sa oled siin

Kunstniku- ja kirjanikupalk loomingulises tippvormis kirjanikule ja kunstikule

Kunstniku- ja kirjanikupalga pilootprojekt võimaldab tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse.

Raha palga maksmiseks eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule. 2016. aastaks eraldatakse kummagi valdkonna loomeliidule vahendid viie palga maksmiseks (kokku kümme palka). Ühe palga suurus on üle-eelmise aasta (2014) keskmine brutokuupalk koos kõigi maksudega. Palka maksab loomeliit avaliku konkursi alusel valitud isikutele kolme aasta vältel.

Palga erinevus loomestipendiumisest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Loovisiku palk tuuakse suure vabakutseliste arvuga valdkondadesse,  need on kirjandus ja kunst. Nimetatud valdkondade loomeprotsesse toetab riik institutsionaalsete toetuste kaudu vähem. 

Tegemist on erialases tippvormis olevate loovisikute loometöö toetamisega kindla perioodi vältel.

Kunstniku- ja kirjanikupalk ei asenda loovisiku toetust, mida makstakse sotsiaalmeetmena loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel vabakutselistele loovisikutele, kellel puudub loometööst sissetulek.

 

Palgasaajate valimiseks kuulutasid loomeliidud välja avaliku konkursi. Kandidaatide seast valiku tegemiseks kutsus liidu juhatus kokku laiapõhalise valdkondliku ekspertkomisjoni. 

 

Kirjanikupalga saajate valikukomisjoni kuulusid sinna Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu esindajad.

Eesti Kirjanike Liidule laekunud 54 sooviavaldaja hulgast valiti välja esimesed viis kirjanikku hakkavad kolme aasta jooksul saama püsisissetulekut: Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Triin Soomets.

 

 

 

Kirjanikupalgale võisid kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovisid järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandideerimiseks tuli esitada:

  • loominguline biograafia,
  • viimase viie aasta loomingulise tegevuse põhjalikum ülevaade,
  • ülevaade olulisematest meediakajastustest,
  • avaldus koos järgneva kolme aasta loominguliste eesmärkidega.

Valiku tegemisel võeti aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loomingulised eesmärgid, arvestades ka eelnevate aastate loomingut ja erialast tegevust ning senise loometöö mõju Eesti kultuurile, sealhulgas rahvusvaheliselt.

Kunstnikupalga osas tegid valiku kesksete näitusorganisatsioonide (EKM Kumu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.

Eesti Kunstnike Liidule laekunud 73 taotluse seast langes valik nii: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.

 

Kunstnikupalgale võisid kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kritiikud, kes soovisid järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks tuli esitada:

  • avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega,
  • loominguline biograafia, mis sisaldaks ülevaadet viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest,
  • viimase viie aasta loomingu portfoolio, kus on selgelt sõnastatud kunstnikupositsioon.

Valiku tegemisel võeti aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaan, arvestatakse taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust, taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis.

Kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.
Mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peeti silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.

Palga määramise eelduseks ei olnud kuulumine loomeliitu.
 
Palga määramine loovisikule ei eelda tema olemasolevate stipendiumite, toetuste vm loometöö eest saadavate sissetulekute katkemist, samuti jääb loovisikule õigus toetusi ja stipendiume edasi taotleda.

Kultuuriministeerium soovib, et kunstniku- ja kirjanikupalga projekt jätkuks ning palgasaajate ring tulevikus laieneks. See aga sõltub riigieelarve võimalustest ning läbirääkimistest kõigi osalistega.

Palgasaajatega sõlmivad loomeliidud töölepingu kolmeks aastaks algusega jaanuaris 2016.
Lepingus sätestatakse, et palga saamise perioodil loodud teoste kõik õigused kuuluvad autorile.
Kord aastas kohustub loovisik andma loomeliidule ülevaate oma erialasest tegevusest. Loomeliit teeb Kultuuriministeeriumile aasta lõpus aruande toetuse kasutamisest. Kolme-aastase perioodi lõppedes annab loomeliit rahastajale üle kokkuvõtte loovisiku erialasest tegevusest palga saamise vältel. Ülevaade on aluseks rahastusmeetme mõju hindamisel ja vajadusel süsteemi korrigeerimisel. 

Näide: 2014. aastal oli keskmine brutokuupalk 1005 eurot:

Keskmise palga kogukulu jaotus ühes kalendrikuus 2014. aasta andmete põhjal:  
Netopalk 805,86
Brutopalk 1005,00
Tööandja kulu kokku (palgafond): 1344,69
Sotsiaalmaks 331,65
Töötuskindlustusmakse (tööandja) 8,04
Kogumispeansion (II sammas) 20,10
Töötuskindlustusmakse (töötaja) 16,08
Tulumaks 162,86

 

Keskmise palga kogukulu ühes kalendriaastas:  
Ühe keskmise palga kogukulu 16 136
Viie keskmise palga kogukulu 80 681
Kümne keskmise palga kogukulu 161 363