Sa oled siin

Kultuuriminister Indrek Saare ülevaade Riigikogule "Kultuuripoliitika põhialused 2020" 2015. aasta täitmisest

Lugupeetud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed, külalised.

 

Kultuuripoliitika alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sedastab: kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks .

Rõhk sõnadel avatud, mitmekesine ja areng ei ole juhuslik. 24 aastat pärast iseseisvuse taastamist oleme ringiga tagasi arutelude juures, mida tähendab Eesti kultuur. See küsimus on alati kohane. Aga küsimus, kes võivad sellest osa saada ja selle loomisel osaleda, kipub meid lohistama rappa.

Kuuleme üleskutseid kaitsta tõu-puhast Eesti kultuuri võõraste mõjude eest, sulgeda piirid ning hoiduda kokkupuudetest teiste kultuuride ning uute ideedega. Üks teeb ettepaneku keelustada seadusega rõivaesemed, mis ei ole omased meie kultuuriruumile. Teine peab valeks, et teisest rahvusest inimest tunnustatakse Eesti kirjanikuna. Kolmas vajab eksperdi abi, et hinnata, kas Eestis sündinud ja eesti emakeelega noormees on ikka eestlane või mitte.

See on tee, millel liikudes Eesti kultuuri elujõud väheneb iga sammuga. Suletus ja püüd ehitada Eesti kultuuri ümber müüri, kaitsmaks teda kokkupuudete ja mõjutuste eest maailmaga, on tupik. Suletud kultuur on hääbunud kultuur.

Kultuuri elujõulise tagab pidev kontakt ja intensiivne dialoog teiste kultuuridega. Eesmärgiks seatud rahvusvahelistumine ei ole oluline vaid ekspordi ja mainekujunduse seisukohast. Rahvusvahelistumine tagab ka kultuuri arengu ja säilimise. Selle mõistmiseks ei pea näiteid otsima kuskilt kaugelt.

Peame ju Eesti kultuuri lahutamatuks osaks laulupidusid, kuid selle võtsime üle saksa traditsioonist. Tutvustame uhkusega väliskülalistele Tallinna keskaegset vanalinna ja Tartu ülikooli ajaloolist arhitektuuriansamblit ning peatselt ka Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet. Kõik need tulevad ju ühel või teisel moel kusagilt kaugemalt. Peame kultuurisemiootikale alusepanijat Juri Lotmanit “meie omaks”, kuigi ta sündis Petrogradis, on juudi päritolu ja kirjutas kõik maailmamuutva teooria põhiteosed vene keeles.

Mis oleks Eesti kultuur ilma nende ja lõpmatult paljude väiksemate ja suuremate väliste mõjutusteta? See oleks arvatavasti unustatud ja surnud kultuur.

 

Just seetõttu, et Eesti kultuur elaks, õitseks ja areneks, võttis Riigikogu kaks aastat tagasi vastu alusdokumendi “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” ning kohustas valitsust igal aastal esitama selle täitmise tegevusaruande. Kultuur 2020 põhimõtted on olnud alus kultuuriministeeriumi arengukavade ja tööplaanide koostamisel ning laiemalt kogu kultuuripoliitika elluviimisel.

Oluline osa selles strateegiadokumendis kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja pikalt planeeritud tegevust ning nende tulemust ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta lõikes. Teile saadetud aruandes tõime seekord esile eelkõige need eesmärgid, mis suudeti 2015. aastal täita või toimus oluline edasiminek. Samuti tõime välja valiku olulistest tegevustest, mis praegu töös on.

 

Enne valdkondade juurde minekut soovin rääkida loovisikute töötasu ja sotsiaalsete garantiide teemal.

Kultuur ei arene inimesteta, kes on oma elu pühendanud uue loomise, oleva mõtestamisele ja pärandi säilitamisele. Nende inimeste panus annab mõtte Eesti riigile, kuid riik ei ole suutnud või tahtnud neid piisavalt väärtustada.

Kultuur 2020-s leppisime kokku kõrgharidusega kultuuritöötajate ja vastava kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu tõstmises täistööaja korral Eesti keskmise palga tasemele. Meil on sinna veel tükk teed minna, kuid eelmisel aastal astusime siiski suure sammu edasi. Kultuuriministeerium koos valitsusega leidis vahendid, et tõsta nende spetsialistide töötasu alammäära 13,5 % ning tagas kõrgharidusega kultuuritöötajatele vähemalt 830 euro suuruse sissetuleku. Kui tahame aastaks 2020 eesmärgini jõuda, peab ka järgmistel aastatel kultuuritöötaja palk kasvama samas suurusjärgus. See ei kujune kindlasti lihtsaks.

Keskmine brutopalk kolmeks aastaks on juba tagatud loomeliitude välja valitud viiele kunstnikule ja viiele kirjanikule. Selle, Kultuuriministeeriumi käivitatud kunstniku- ja kirjanikupalga pilootprojekti eesmärk on võimaldada tippvormis kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle. 

Kriitikud nimetasid kunstniku- ja kirjanikupalka ennekuulmatuks ja radikaalseks muutuseks. Kunstniku- ja kirjanikupalk on kindlasti maailmavaateline muutus kultuuripoliitikas. Kuid ennekuulmatuks saab seda nimetada vaid seetõttu, et kuigi loomeinimesed on sellest rääkinud aastaid, pole neid lihtsalt enne kuulda võetud.

Radikaalsusest on asi aga kaugel. Sai ju iseseisvuse esimesel perioodil kirjanikupalka näiteks Anton Hansen Tammsaare ning tagatud loomerahus sündisid Andres ja Pearu, Krõõt ja Tiina ning kõik teised arhetüüpsed tegelased, kelle elu raamatukaante vahel on otseselt mõjutanud seda, kuidas ja millest me siiani mõtleme, mida oluliseks peame ja kuidas maailmaga suhestume.

Mina tean ja usun, et looming on töö. Loomingulist tööd tuleb tasustada nii nagu iga teist tööd ning seeläbi tagada loovisikutele sotsiaalsed garantiidSellest aastast on ravikindlustus garanteeritud kõigile võlaõiguslike lepingute alusel töötajatele, kelle töötasudelt on laekunud sotsiaalmaksu kuus kokku vähemalt miinimummäära ulatuses. Varem kehtis nõue, et miinimummäär laekuks ühelt tööandjalt, mis jättis ravikindlustuseta need loovisikud, kelle sissetulek tuli mitmelt väiksemalt projektilt. Järgmise sammuna tuleb leida lahendus neile, kellelt aasta jooksul laekunud sotsiaalmaks ületab miinimummäära, kuid kes jäävad ravikindlustusest ilma ebaühtlase laekumise tõttu kuude lõikes.

Peame mõistma, et sotsiaalsete garantiide küsimus ei puuduta ainult loovisikuid, vaid on seotud töö olemuse muutusega 21. sajandil. Üleskutse teha vana asja, aga kiiremini ja paremini meid edasi ei vii. See, mis tõi meid siia, viib meid pigem tagasi.

Liinitöö teevad üha enam ära masinad, inimeste edukus sõltub nende võimest luua midagi uut, head ja vajalikku. Selline töö aga ei pruugi eeldada kindlat töökohta ja -lepingut ning kaheksast-viieni niinimetatud „kohustuslikke tagumiktunde“. Üha enamate inimeste tööelu hakkab sarnanema vabakutseliste loovisikute omaga. Seetõttu on sammud elementaarse turvavõrgu tagamisest ebaühtlaste sissetulekute korral oluline olenemata valdkonnast.

 

Lugupeetud Riigikogu! Meil on üldjuhul võimalik valida, millisest kultuurist me osa saada soovime – millist filmi ja etendust vaadata, muusikat kuulata ning näitust külastada. Hooned, teed, pargid ja kõik muu, mis on lahutamatud osad meie elukeskkonnast, kujundavad meie elukvaliteeti sageli aastakümneteks või -sadadeks. Just seetõttu on väga oluline, et kõik avalikku ruumi kujundavad otsused oleksid läbi mõeldud ja põhjalikult kaalutud. 

Põllu peale ehitatud elamurajoonid, linnasüdamest välja kolitud avalikus kasutuses olevad hooned ja „odavaim-pakkuja-võidab“ konkursside tulemusel silma riivavad koleehitused on elavaks tõestuseks varasematel aastatel tehtud vigadest.

Kultuuri eesmärk ei ole kvantiteet, vaid kvaliteet. Üksnes kvaliteetne elukeskkond suudab suurendada meie elukvaliteeti. Selle saavutamiseks peame esiteks riigi ja kohalikul tasandil saavutama kokkuleppe, et ühtegi avalikkusele olulist hoonet ei asuta ehitama enne, kui on läbi viidud avatud arhitektuurikonkurss. Teiseks, arhitektuuri- ja ehitushangetes peab kvaliteet olema vähemalt sama oluline kriteerium kui hind. Samuti tuleb enne otsust ehitada uus hoone veenduda selles, et seda funktsiooni ei võiks täita mõni seni kasutuseta kultuuriväärtuslik hoone.

Ja kolmandaks. Peame kaasama arhitekte selleks, et mitte mõelda läbi vaid üks konkreetne ehitus, vaid linnaruum ja üleriigiline planeering tervikuna. Seepärast on äärmiselt oluline, et liiguksime edasi nii planeerimisseaduse parendamise kui ka Arhitektuurinõukogu moodustamisega.

Meie soov on, et pealekasvav põlvkond mõistaks paremini, kui oluline on avaliku ruumi vaheldusrikkus ja selle „elavuse“ nii sisuline kui ka vormiline kvaliteet. Arhitektuurikeskus koostöös ministeeriumide ja teiste huvitatud osalistega on asunud koostama arhitektuuri valikkursuse ainekava gümnaasiumidele.

Oma valdkonna valikkursuse ainekava koostamise arutelusid veab ka Disainikeskus, et luua tihedamat sidet gümnaasiumiastme ja kohaliku ettevõtluse, loovuse ja tootmise vahel. Disainiõppe eesmärk on arendada lapse praktilist loovust.

 

Etenduskunstidest:

2015. aastal tehti mitmed teatrivaldkonnale olulised investeerimisotsused või alustati ehitust. Nimetagem siinkohal Ugala täieliku renoveerimise, Rakvere teatri proovisaali, Vanemuise teatri lavatehnika renoveerimise ja NUKU suure saaliga seotud otsused või tööde alustamised. Kuu aega tagasi tegi valitsus otsuse laiendada ja edasi arendada Vaba Lava kontseptsiooni Narvas.

Kuigi meil ei ole veel täpseid andmeid möödunud aasta kohta, võib siiski arvata, et etenduste koguarv ületab jälle kuue tuhande piiri, uuslavastusi toodi välja üle kahesaja ja etendusi vaatas üle miljoni külastaja. Kuid publikurekordist määramatult olulisem on teatripildi mitmekesisus ning loomevabadus.

Möödunud aasta paistis silma Eesti teatrikunsti järgmiste jõuliste sammudega rahvusvahelisel areenil. NO99 suurprojekt "Ühtne Eesti" võitis Prahas toimuval maailma suurimal lavastuskunstnike festivalil parima väljapaneku eest peaauhinna ning esimese Eesti teatrina oli NO99 kutsutud osalema Avignoni teatrifestivali põhiprogrammis.

Selleks, et täita Kultuur2020 sõnastatud eesmärke, jõuab peagi teie laudadele etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatustega soovime tagada, et seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osalistele üheselt mõistetav ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav etendusasutuste rahastamismudel. See peab võimaldama arvestada finantseerimisotsuste langetamisel etendusasutuse rahvuskultuurilist või regionaalset olulisust.

 

Filmikunstist:

Rahvusvahelistumine ja koostöö on olnud Eesti filmimaailmas viimaste aastate olulised märksõnad. Koostööna valminud filmide Kuldgloobuste ja Oscari nominatsioonid pikemat tutvustust ei vaja, kuid kas teate, et eestlased osalesid Hollywoodi kassahittide „Iseseisvuspäev“ ja „Star Wars“ järjefilmide loomisel? Kaks venda, Kaur ja Kaspar Kallas, kelle ettevõtte kohalik kontor ei asu siit kaugel, Kalamajas, on välja töötanud nii hea lahenduse filmivõtete valgustamiseks, et suudavad rahvusvahelisel tiheda konkurentsiga turul edu saavutada ning seeläbi innustada ka kõiki teisi suurelt mõtlema.

Selleks, et välismaised filmitootjad Eestis filme looksid, leidis valitsus Kultuurministeeriumi ettepanekul 500 000 eurot, et käivitada Film Estonia pilootprojekt. Film Estonia toetuskava või n-ö tagasimaksefond nagu asjassepuutuvad seda ise nimetavad. Peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid (s.h Läti, Leedu ja Soome) rakendavad riiklikke toetusskeeme, mille eesmärk on toetada välisproduktsioone, kuna toetusena antud avalik raha tuleb reeglina vähemalt 4-5 kordselt kas otseselt või kaudselt riigi majandusse tagasi.

Vahetute muljetega Euroopa suurima kinoturuga festivalilt Berlinalelt saan kinnitada, et rahvusvaheline huvi Film Estonia toetuskava vastu on suur.

 

Räägime muusikast: 

2015. aasta oli muusika teema-aasta, mille läbiv eesmärk oli eesti muusika ja muusikute nähtavuse ja kuuldavuse suurendamine. Selle üheks omapärasemaks ja eredamaks näiteks jäi suurt rahvusvahelist tähelepanu ja positiivseid emotsioone pakkunud lauldes edasi antud turvalisuse teadaanded Tallinna Lennujaamas.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodi eelmise aasta detsembris pikalt oodatud Pillifond, mille asutajad olid Swedbank, Eesti Rahvuskultuuri Fond ja maestro Paavo Järvi. Fond toetab helikunsti, soetades muusikainstrumente, kasvatades nende väärtust ja pakkudes nende kasutamisvõimalust. Pillifond hakkab soetama ajaloolise tähtsusega kvaliteetseid ja kõrge väärtusega muusikainstrumente ning annab need konkursi abil kasutada meie tippinterpreetidele.

Kahjuks käib rõõm sageli koos murega. Minu, ja mitte ainult minu mure on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Või õigemini selle puudumine. Riigikogu on otsustanud selle saali vajaduse juba paarkümmend aastat tagasi. Kultuurkapital on valmis täitma oma rolli ja eraldama neli miljonit eurot. Lähiajal peab selguma, milline on Euroopa Liidu Astra meetme ekspertkomisjoni arvamus taotletava 5 miljoni kohta. Loodan, et meie ühisest murest saab rõõm.

Minu arvamus  on, et EMTA saali valmimine on muusikavaldkonnas tehtavate investeeringute esmane prioriteet.

 

Austatud Riigikogu! Kirjanik C. S. Lewis on öelnud, et „kirjanduse kaudu saab minust tuhat inimest ja ikkagi jään ma iseendaks“. Kirjandus ja raamatud arendavad meie empaatiavõimet, andes meile võimaluse asetada end kellegi teise olukorda, mõista nende mõtteid ja tundeid. Kirjandus aitab inimesel arendada hädavajalikke oskusi loetust arusaamisel, eneseväljendusoskust kõnelemisel, iseseisval mõtlemisel ja kirjutamisel.

Et me neid eelpool öeldud mõtteid ka elus kasutada saaksime, on vajalik, et meie lugemisharjumust arendatakse lapsepõlvest peale. Selleks taaselustasime eelmisel aastal Eesti Lastekirjanduse Keskusega traditsiooni kinkida kõikidele Eestis sündivatele lastele raamat. Raamatuga, mis kannab pealkirja „Pisike puu“, tuleb kaasa ka väike infoleht lapsevanematele, kus jagatakse soovitusi, kuidas lapsest kasvatada raamatulaps.

Kirjandusesõpradele oli möödunud aasta lõpus oluline sündmus, kui sai allkirjad leping, mis annab meile kindluse, et Eesti on koos Läti ja Leeduga aastal 2018 Londoni raamatumessil peakülaline. Londonis toimuv suursündmus on Euroopa suuruselt teine raamatumess ja seda peetakse ka maailma tähtsamate ja mõjukamate messide hulka kuuluvaks. See on kindlasti erakordne võimalus anda hoogu Eesti kirjanduse rahvusvahelistumisele.

 

Kujutav kunst:

2015. aastal toimunud Veneetsia kunstibiennaalil oli Eesti taas väljas rahvuspaviljoniga. Ka kunstielu Eestis on üha rahvusvahelisem ning professionaalselt nõudlikum. Kultuuriministeeriumi, Kunstnike Liidu ja Tallinna linna abil saab uue näo Tallinna Kunstihoone ning  1934. aastal avatud pealinna esindussaal võib taas julgelt oma rolli täita.

Head kuulajad! Miljonilise kõnelejaskonnaga keeleruumi kultuuri elujõulisus sõltub mitte ainult sellest, kas ja kuivõrd leidub selles mitmekülgsete huvide ja väljendusvajadusega loojaid, vaid ka sellest, kui hästi „töötab“ kultuuri levitamise ja tagasisidestamise mehhanism – ajakirjandus.

Tänavu sügiseks valmib Kultuuriministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi läbi viidud kultuuriajakirjanduse uuring. Selle põhjal saab teha otsused, kuidas kindlustada kultuuriväljaannete jätkusuutlikkus ja kvaliteet ning aidata kaasa nõudlikuma kultuuripubliku juurdekasvule.

 

Loomemajandusest:

Kultuur 2020-s oleme kokku leppinud, et riik soodustab loomemajanduse arengut osana teadmistepõhisest majandusest. 2015. aastal avanesid kultuuri- ja loomesektorile Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi rahastamisvõimalused loomemajanduse arendamise meetmest, mille kogumaht on 20 miljonit eurot.

 

Lugupeetud Riigikogu! Oma kõne alguses viitasin vajadusele säilitada ja hoida kultuurilist mitmekesisust.

Kultuur2020-s on kirjas, et riikliku kultuuripoliitika eesmärk on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi lõimumise toetamine. Eelmisel aastal avatud ETV+ võimaldab venekeelsel rahvusvähemusel saada osa Eesti inforuumist ning seeläbi soodustab lõimumist ühiskonnas.

2015. aasta lõimumismonitooring viitas mitmetele positiivsetele arengutele, sealhulgas sellele, et muukeelse elanikkonna soov siduda end Eesti riigiga on kasvanud. Riigi ülesanne  on tagada soovijatele kõik lõimumiseks vajalikud tingimused – neile, kel veel määratlemata kodakondsus ja ebapiisav eesti keele tase, et nad läbiksid edukalt Eesti kodakondsuseksami.

Huvi eesti keele õppimise vastu on kasvanud. Keelekursustele registreerus 2015. aastal ligi 6000 inimest plaanitud 500 asemel. See oli väga rõõmustav üllatus. Riigi ülesanne on nüüd tõepoolest tagada kvaliteetne ja moodne keeleõpe ning see huvi ja võimaluste aken heas mõttes ära kasutada.

Käesoleval aastal jõustusid ka kodakondsuspoliitika valdkonnas tehtud olulised ja põhimõttelised (kui soovite, siis maailmavaatelised) muudatused. Lõppes kodakondsusetuse taastootmine. Nii saavad alates sellest aastast määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse. Ka alla 15-aastased lapsed, kelle mõlemad vanemad on määratlemata kodakondsusega ja kellel on õigus Eesti kodakondsusele, saavad samuti  Eesti kodakondsuse, kui vanemad sellest ei loobu ühe aasta jooksul. Samuti leevendati kodakondsuse seaduses  keelenõudeid üle 65-aastastele – eesti keele eksam on neile nüüd vaid suuline. Juba eelmisel aastal jõustus säte, mis ei luba enam alaealiselt eesti kodakondsust ära võtta – mäletame veel hästi Kohtla-Järve tüdruku juhtumit.

 

Lugupeetud saadikud! Küllap teate, et seesama koht kus me praegu oleme, Riigikogu saal, on oma suurele ajaloolisele tähtsusele lisaks ka väga sobiv näide heast käitumisest muinsuskaitsealuse hoonega. Ideaalne muinsuskaitsealuse objekti olukord on siis, kui pärand on hästi hoitud ning see on aktiivses kasutuses. Viitan Riigikogu kodulehele: "Toompea loss on muutunud keskaegsest kindlusest moodsaks valitsemiskeskuseks, kus lossikompleksi eri osad pärinevad kõikidest Eesti ajaloo olulisematest perioodidest".

Paraku ei ole olukord suure osaga eesti väärtuslikust kultuuripärandist sugugi sama hea. Eriti murettekitav on olukord osaga eraomandis olevast pärandist. Seepärast on Kultuuriministeerium ette valmistanud muinsuskaitsereformi. 

Reformi eesmärk on tõuke ja motivatsiooni andmine omanikele meie ühise pärandi hoidmiseks ja korrastamiseks. Nii näeb valitsuses esimese kooskõlastusringi läbinud muinsuskaitseseaduse eelnõu ette, et riik toetab rahaliselt omanikke muinsuskaitsespetsiifiliste tööde tellimisel. Ent see on otsus, mis vajab ka täiendavaid vahendeid riigieelarvest.

 

Sellel laupäeval tähistame KUMU kümnendat sünnipäeva. Pole kahtlust, et 2016. aasta läheb Eesti muuseumide ajalukku Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone valmimisega. Uus ERM loob võimalused meie kultuuripärandi hoidmiseks ja eksponeerimiseks nüüdisaegselt nii Eesti kui ka rahvusvahelise publiku jaoks.

Eestis on 256 muuseumit, millest riik toetab 50-t. Tuleb tunnustada meie muuseumide head tööd, sest peaaegu 4 miljonit külastust aastas ei tule niisama, vaid suure tööga. Muuseumides hoiul olev hindamatu kultuuripärand väärib võimalikult laiale publikule kättesaadavaks tegemist, mistõttu on muuseumid juba aastaid oma kogusid digiteerinud ning kohe on valmimas pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud keskne digihoidla.

Meie muuseumide arvukust ning riigieelarvelisi võimalusi arvestades aga käib praegu muuseumivõrgustiku korrastamine, et võimaldada muuseumidel rohkem panustada sisutegevustesse.

 

Kõneleme ka rahvaraamatukogudest.

Rahvaraamatukogul on üha tähtsam roll infole juurdepääsu tagamisel, lugemisharjumuste kujundajamisel, elukestva õppe, integreerumise ja lõimumise toetamisel. Sel aastal valmistatakse ette rahvaraamatukogude seaduse väljatöötamiskavatsus. Üheks eesmärgiks on näha raamatukogude rolli laiemalt ning seeläbi võimaldada veelgi paremini kasutada ära tihedat raamatukogude võrgustikku info vahendamisel, aga ka elanikkonna teenindamisel.

Raamatukoguvõrgustiku hoidmise ja arendamise kõrval on koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga loomisel e-raamatute laenutuskeskkond. Sel aastal valmiva analüüsi tulemusel valime välja sobivaima lahenduse, et muuta 2018. aasta lõpuks e-raamatute laenutamise võimalus kättesaadavaks nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Riigikogus läbis nädal aega tagasi esimese lugemise säilituseksemplari seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamine, kogumine ja säilitamine. Eelnõu vastuvõtmine teeb Eestist esimese riigi, kus seadus kohustab koguda ja säilitada kõiki väljaandeid ka digitaalselt. Seeläbi loome aluse parimale kultuuripärandi digiarhiivile maailmas.

 

Head kuulajad! Kultuur2020-s on kirjas, et riik väärtustab laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mõju kultuuri- ja hariduselus ning ühiskonnas laiemalt. 2013. aasta läbiviidud laulu- ja tantsupeo uuringu kohaselt on kasvõi üks kord peol ise osalenud esinejana 49% Eesti elanikkonnast. Kaudselt on peoga seotud olnud ligi 91% elanikkonnast.

Tantsupeo traditsiooni hoidmise ja arendamise sõlmküsimus on „Kalevi“ staadioni tulevik. Tantsurahvas peab „Kalevi“ staadioni oma teiseks koduks. Kindlasti pole teile uudis, et staadion on korrast ära ja vajab lähiaastatel suurt investeeringut. Koostöös tantsurahva, spordiselts Kalevi ja Tallinna linnaga oleme otsinud võimalusi, et riigi ja linna toetustega saaks korda tantsuväljak, kuid samas paraneksid ka sportimisvõimalused Tallinnas.

Kultuuriministeerium teeb seega ettepaneku leida riigieelarve strateegia 2017-2020 protsessi käigus 7,4 miljonit eurot “Kalevi” staadioni rekonstrueerimiseks.

Oleks igati väärikas, et 2019. aastal, kui tähistame üheskoos 150. aasta möödumist esimesest laulupeost ja peame kahekümnendat tantsupidu, oleks tantsijate teine kodu valmis. Riigipoolse toetuse eeldus on Tallinna linna samaväärne panus.

 

Lugupeetud Riigikogu! Jõudsime ringiga tagasi raha juurde.

Selleks, et Eesti kultuuriruum areneks, peame suutma leida vahendeid loojate palkade tõusuks, pärandi hoidmiseks ning uute innovaatiliste algatuste toetamiseks.

Kuid on rumal ja sisuliselt vale jagada ministeeriumeid kulu- ja tuluministeeriumiteks. Investeeringud kultuurivaldkonda ei täida mitte ainult Eesti Põhiseaduse eesmärke ega muuda meie eluvaldkonda kvaliteetsemaks, vaid toob ka raha ettevõtetele, omavalitsustele ja riigile.

Teiste riikide kogemus näitab, et filmi toetuskava abil välismaistele tootjatele antud iga euro toob riigieelarvesse tagasi neli kuni viis eurot. Ligi 30% Euroopa Liidus tehtud reiside sihtkoha valikul on peamiseks teguriks kultuurpärandi olemasolu. Avaliku ruumi läbimõeldud planeerimine hoiab kokku tohutu koguse ressurssi.

Maapiirkonnas võivad aga korrastatud muinsuskaitselised väärtused olla kohaliku majanduse veduriks ja väikeettevõtluse edendajaks. Linnades tõstab korrastatud ajalooline hoonestus kogu piirkonna kinnisvara väärtust. Heaks näiteks on siinsamas lähedal olevad Kalamaja ja Pelgulinn, aga ka Karlova ja Supilinn Tartus.

Loomevaldkonna arendamiseks suunatud vahendid aitavad siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega. See soodustab uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstma ekspordivõimekust ning looma teistele majandussektoritele loomemajanduse abil lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

Kuid on selge, et riigieelarves ei ole piisavalt vahendeid kõigi vajalike kultuuriinvesteeringute tegemiseks. Selleks, et riigieelarvelisi vahendeid  kõige paremini kasutada ning tuua kultuurivaldkonda lisaraha, on olulised kolm aspekti.

Esiteks oleme alustanud tööd, et analüüsida kultuurivaldkondade rahastamist. Eesmärk on muuta süsteem läbipaistvamaks ning taotlejatele lihtsamaks. Lähtume ikka Kultuur 2020-s püstitatud eesmärgist: Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi.

Teiseks soovime kaasata kultuuri toetamisse rohkem erakapitali. Meil on sotsiaalselt mõtlevaid ettevõtjaid, kes kultuuri toetamises juba osalevad. Eile tunnustasime 33 ettevõtet ja eraisikut ehk kultuurisõpra, kes on möödunud aasta jooksul kultuurivaldkonda vabatahtlikult toetanud. Eelmisel aastal alguse saanud Pillifond on heaks näiteks era- ja avaliku sektori koostööst.  Kultuuriministeerium otsib võimalusi sarnaste projektide algatamiseks ning teeb kõik,  innustamaks ettevõtjaid rohkem panustama kultuuri.

Kolmandaks on vajalik, et haldusreformi ettevalmistuse käigus lepiksime kokku, kuidas kõikides Eestimaa piirkondades oleks tagatud võimalused nii kultuurist osa saamiseks, kui selle loomisel osalemiseks. Kohalikul kogukonnal on väga oluline roll kultuurielu korraldamisel lisaks riigi loodavatele võimalustele.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel välja töötatud huvitegevuse kontseptsioon annab samuti täiendavad võimalused just kohalikele kogukondadele selleks, et tagada kõigile noortele võimalus osaleda juhendatud, regulaarses ning last arendavad huvitegevus. Oleme head partnerite - valdkondlike katusorganisatsioonide, teemaga seotud ministeeriumite, omavalitsusjuhtidega – mudeli välja töötanud ning soovime sellel 1. septembril 2017 rakendada.

Ärgem siis haldusreformi käigus unustagem, mis meist riigi teeb – ikka meie kultuur. 

Tänan teid, austatud Riigikogu!

Viimati uuendatud: 18. veebruar 2016