Sa oled siin

Kultuurieelarve 2018

 

Vabariigi Valitsus kiitis 2018. aasta riigieelarve eelnõu heaks 27. septembril 2017. Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarve eelnõus on ette nähtud palgatõus kultuuritöötajatele ja noortetreeneritele ning kavas on suurendada kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate arvu. Ehitustööd seisavad ees mitmetel kultuuri- ja spordiobjektidel.

 

Kultuuritöötajate ja noortetreenerite väärtustamine

Eelnõu järgi suureneb 2018. aastal kultuuritöötajate palgafond 22,5 protsenti, kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõuseb esmakordselt üle tuhande euro piiri, 1150 euroni. Kolme aastaga on miinimumpalka tõstetud 419 euro võrra. Samas tempos jätkates saab aastaks 2020 kultuuritöötaja keskmine palk Eesti keskmisega võrdseks. See eesmärk tuleneb 2014. aastal Riigikogus vastu võetud dokumendist „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF).

Kultuuriministeeriumi ettepaneku järgi suurendatakse järgmisel aastal 7,5 protsenti ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kuid kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära juba praegu.

Kultuuriministeerium soovib järgmisel aastal laiendada ka kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ringi, nii et kummaski valdkonnas lisandub kolm palgalist loovisikut. See tagab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid. Kunstniku- ja kirjanikupalga eelarve eraldab ministeerium loomeliitudele, palga saajad valib välja ja maksab saajatele Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kunstnike Liit. 2018. aastaks on eelarvevajadus, mis katab kõigi seniste ning lisanduva kuue palgasaaja vajadused, 202 402 eurot

Sarnaselt kultuuritöötajatele peab ministeerium oluliseks väärtustada treenerite tööd. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab kümneid tuhandeid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele. Seetõttu on oluline treeneritele õiglase tasu maksmine. Sellest lähtuvalt soovib Kultuuriministeerium suurendada 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2 protsenti, mille tulemusena tõuseks 2018. aastal treenerite 637 eurone alampalk 850 euroni kuus.

 

Tugi rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisuurürituste korraldajatele

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel luuakse Eestis toimuvate rahvusvahelise mõjuga kultuuri- ja spordisündmuste toetusprogramm. Toetusmeetme abil pakub riik tuge ürituste korraldajatele, et Eestis ei jääks toimumata rahvusvahelisi olulisi kultuuri- ja spordisündmusi. Meede peab elavdama majandust, suurendama Eesti tuntud ning kasvatama riigieelarvet.  

Selliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldajad peavad olema end rahvusvaheliselt tõestanud ja viinud edukalt läbi suursündmusi. Saadud kogemuste põhjal ollakse taas valmis Eestisse tulema. Meedet hakkab rakendama ning riigiabi hindama Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Meetme täpsed tingimused töötatakse välja 2017. aasta lõpuks. Selle kõige tarbeks on kavandatud 2018. aastal 2 miljonit eurot.

 

Institutsioonid ja investeeringud

Film kui Eesti üks olulisi visiitkaarte ja rahvusvahelise mõõtmega kunstivorme saab tuleva aasta riigieelarvest kosutust. Toetus Eesti Filmi Instituudile suureneb 350 000 euro võrra. Väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb aga kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas.

2018. aastal eraldab Kultuuriministeerium Arvo Pärdi Keskuse ehituseks 3,7 miljonit eurot. Keskus valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Palju aastaid, alates teatri loomisest on Tallinna Linnateatri kollektiiv ja publik tundnud puudust ruumikast saalist. Ehitust hakatakse rahastama riigi- ja Tallinna linna eelarvest. 2018. aastal on kavandatud riigieelarvesse 700 000 eurot hoonekompleksi projekteerimiseks ning kolme aasta jooksul eraldavad nii linn kui ka riik kumbki 10 miljonit eurot.

Samal moel, riigi ja linna koostöös vahetatakse välja Tallinna lauluväljaku laulukaare laudis. See nõuab järgmise aasta jooksul 330 000 eurot. Laulukaar saab laulupeo 150. aasta juubeliks korda. Korrastamist ootab riigi ja linna koostöös ka tantsupidude kodu, Kalevi staadion.

Kauaoodatud suurinvesteering jõuab Kääriku spordikeskusesse, millest kujuneb kolme aasta jooksul tänapäeva tingimustele vastav treeningubaas. Valitsuskoalitsioon on otsustanud aastatel 2018-2020 selle tarvis eraldada ligikaudu 12 miljonit eurot. Ehitustööd hõlmavad spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, ehitatakse võistkonnamajad, laiendatakse spordihotelli, rajatakse pallimängude hall ja palju muud.

Kultuuriministeerium, Pärnu linn ja MTÜ Pärnu Sõudeklubi soovivad koostöös rekonstrueerida Pärnu Rääma Sõudekeskuse. Ministeerium ja linn plaanivad eraldada sõudekeskuse arenduseks kumbki miljon eurot. Sõudeklubi kuulutab lähikuudel välja ka arhitektuurikonkursi. Ehitust soovitakse alustada juba järgmisel, 2018. aastal. Rääma sõudekeskuse esimese etapi renoveerimisel on kavas ümber projekteerida ja ehitada ühtse arhitektuurse lahendusega sõudekeskus, sealhulgas treeninguruumid koos kaheksakohalise sisesõudebasseiniga, renoveerida ellinguhoone ning ehitada vajalikud rajatised ning paadisillad. 

 

 

Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna juhataja

Telefon 5202318
meelis.kompus@kul.ee 

 

Viimati uuendatud: 4. detsember 2017