Sa oled siin

Kultuuriministeeriumi eelarve 2018

 

Vabariigi Valitus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu. Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarve eelnõus on ette nähtud palgatõus kultuuritöötajatele ja noortetreeneritele ning kavas on suurendada kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate arvu. Ehitustööd seisavad ees aastaid renoveerimist oodanud kultuuri- ja spordiobjektidel.

 

Kultuuritöötajate ja noortetreenerite väärtustamine

Kultuuriministeeriumi eelarve eelnõu järgi suureneb 2018. aastal kultuuritöötajate palgafond 22,5 protsenti, mis võimaldab tõsta palga alammäära 1150 euroni. Sellest lähtuvalt on kavas tõsta kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär esmakordselt üle tuhande euro piiri. Kolme aastaga on miinimumpalka tõstetud 419 euro võrra. Samas tempos jätkates saavutab ministeerium eesmärgi kokkulepitud ajaks. Kultuuritöötajate palgapoliitika eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt 2014. aastal vastu võetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF).

Kultuuriministeeriumi ettepaneku järgi suurendatakse järgmisel aastal 7,5 protsenti ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära.

 Kultuuriministeerium soovib järgmisel aastal laiendada ka kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ringi ja tagab vahendid, et mõlemad loomevaldkonnad saavad juurde kolme loomeinimese palgaraha. See tagab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid. Kunstniku- ja kirjanikupalga eelarve eraldab ministeerium loomeliitudele, palga saajad valib välja ja maksab saajatele Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kunstnike Liit.

Sarnaselt kultuuritöötajatele peab ministeerium oluliseks väärtustada treenerite tööd. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab kümneid tuhandeid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele. Seetõttu on oluline treeneritele õiglase tasu maksmine. Sellest lähtuvalt soovib Kultuuriministeerium suurendada 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2 protsenti, mille tulemusena tõuseks 2018. aastal treenerite 637 eurone alampalk 850 euroni kuus.

 

Tugi rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisuurürituste korraldajatele

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel luuakse Eestis toimuvate ja majanduslikult positiivse mõjuga rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusprogramm. Toetusmeetme abil pakub riik tuge ürituste korraldajatele, et Eestis ei jääks toimumata rahvusvahelisi olulisi kultuuri- ja spordisündmusi. Loodava meetme puhul on tegemist Eesti majandust elavdava, Eesti tuntust suurendava ja riigieelarvet positiivselt mõjutava meetmega.

Kultuuri- ja spordisündmuste korraldajad on end rahvusvaheliselt tõestanud, viinud edukalt ja hästi läbi suursündmusi ja nende kogemuste põhjal ollakse Eestisse valmis uuesti tulema. Meedet hakkab rakendama ning riigiabi hindama Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja rahandusministeeriumi esindajad. Meetme rakendamise täpsed tingimused töötatakse välja käesoleva aasta lõpuks. Täiesti uue meetme tarbeks on kavandatud 2018. aastal 2 miljonit eurot.

 

Institutsioonid ja investeeringud

Eesti film saab tuleva aasta riigieelarvest kosutust kui Eesti üks olulisi visiitkaarte ja rahvusvahelise mõõtmega kunstivorme. Järgmisel aastal suureneb toetus Eesti Filmi Instituudile 350 000 euro võrra. Väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb aga kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas.

2018. aastal eraldab Kultuuriministeerium Arvo Pärdi keskuse ehituseks 3,7 miljonit eurot. Keskus valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Palju aastaid on Tallinna Linnateatri oma rahvas ja publik tundnud puudust uuest ja ruumikast saalist, mille ehitust hakatakse nüüd rahastama koostöös riigi ja linnaga. Järgmisel aastal on kavandatud riigieelarvesse 700 000 eurot hoonekompleksi projekteerimiseks ning kolme aasta jooksul eraldab kumbki 10 miljonit eurot.

Niisamuti tehakse riigi ja linna koostöös korda Tallinna lauluväljaku laulukaar, mille laudis vajab väljavahetamist ja neid töid teostatakse  järgmise aasta jooksul 330 000 tuhande euro eest. Laulukaar saab väärikalt laulupeo juubeliaastaks korda. Ka Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse panustavad riik ja linn samaväärselt, järgmisel aastal on eraldab riik 3 miljonit eurot ning tööd kestavad aastani 2019.

Nii tulemus- kui harrastusspordiga tegelevatel inimestel on samuti põhjust rahulolu tunda, sest aastaid remonti oodanud Kääriku spordikeskusest saab kaasaegne treeningubaas. Järgmise kolme aasta jooksul tehakse korda Kääriku spordikeskus, koalitsioon otsustas eraldada aastatel 2018-2020 ligikaudu 12 miljonit eurot spordibaasi väljaehituseks. Ehitustööd hõlmavad spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, võistkonnamajade ehitust, laiendatakse ka spordihotelli, pallimängude halli ehitust ja palju muud.

Kultuuriministeerium, Pärnu linn ja MTÜ Pärnu Sõudeklubi soovivad koostöös rekonstrueerida Pärnu Rääma Sõudekeskuse. Ministeerium ja linn plaanivad eraldada sõudekeskuse arenduseks kumbki miljon eurot. Sõudeklubi kuulutab lähikuudel välja ka arhitektuurikonkursi. Ehitustöödega soovitakse alustada juba järgmisel aastal. Rääma sõudekeskuse esimese etapi renoveerimisel on kavas ümber projekteerida ja ehitada ühtse arhitektuurse lahendusega sõudekeskus, sealhulgas treeninguruumid koos kaheksakohalise sisesõudebasseiniga,  renoveerida ellinguhoone ning ehitada vajalikud rajatised ning paadisillad. 

2018. aasta Kultuuriministeeriumi eelarve on kultuuritöötajaid ja noortetreenereid väärtustav, toetab valdkonnas tegutsevaid loovisikuid ning uuel aastal saavad alata mitme olulise kultuuri- ja spordirajatise renoveerimistööd.

 

 

Ave Toots-Erelt
Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Telefon 628 2253
ave.toots-erelt@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2017