Sa oled siin

Kultuurieelarve 2018

 

Riigikogu võttis 2018. aasta riigieelarve seaduse vastu 13. detsembril 2017. Eelarves on ette nähtud palgatõus kultuuritöötajatele ja noortetreeneritele, kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate arvu suurendamine ning ehitustööd mitmetel kultuuri- ja spordiobjektidel.

 

Kultuuritöötajate ja noortetreenerite väärtustamine

 

2018. aastal suureneb kultuuritöötajate palgafond 22 protsenti, kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõuseb esmakordselt üle tuhande euro piiri, 1150 euroni. Kolme aastaga on miinimumpalka tõstetud 419 euro võrra. Samas tempos jätkates saab aastaks 2020 kultuuritöötaja keskmine palk Eesti keskmisega võrdseks. See eesmärk tuleneb 2014. aastal Riigikogus vastu võetud dokumendist „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF).

2018. aastal suureneb 7,5 protsenti ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafond, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kuid kelle sissetulekud ületasid brutotöötasu alammäära juba varem. Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas palgalepingu Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimehe Ago Tuulinguga 2. jaanuaril 2018.

Laieneb ka kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ring, nii et kummaski valdkonnas lisandub kolm palgalist loovisikut. See tagab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid. Kunstniku- ja kirjanikupalga eelarve eraldab ministeerium loomeliitudele, palga saajad valib välja ja maksab saajatele Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kunstnike Liit. 2018. aastaks on eelarvevajadus, mis katab kõigi seniste ning lisanduva kuue palgasaaja vajadused, 202 402 eurot. Ühtekokku on loomeliidud 2018. aastaks taganud loovisiku palga 22 inimesele.

Sarnaselt kultuuritöötajatele väärtustatakse treenerite tööd. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab kümneid tuhandeid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele. Seetõttu on oluline treeneritele õiglase tasu maksmine. Sellest lähtuvalt soovib Kultuuriministeerium suurendada 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2 protsenti, mille tulemusena tõuseks 2018. aastal treenerite 637 eurone alampalk 850 euroni kuus.

 

Tugi rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisuurürituste korraldajatele

 

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendub 2018. aastal Eestis toimuvate rahvusvahelise mõjuga kultuuri- ja spordisündmuste toetusprogramm. Toetusmeetme abil pakub riik tuge ürituste korraldajatele, et Eestis ei jääks toimumata rahvusvahelisi olulisi kultuuri- ja spordisündmusi. Meede peab elavdama majandust, suurendama Eesti tuntud ning kasvatama riigieelarvet.  

Selliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldajad peavad olema end rahvusvaheliselt tõestanud ja viinud edukalt läbi suursündmusi. Meedet hakkab rakendama ning riigiabi hindama Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Selle tarbeks on kavandatud 2018. aastal 2 miljonit eurot.

 

Institutsioonid ja investeeringud

 

Film kui Eesti üks olulisi visiitkaarte ja rahvusvahelise mõõtmega kunstivorme saab kosutust - toetus Eesti Filmi Instituudile suureneb 350 000 euro võrra. Väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb aga kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas.

2018. aastal eraldatakse Arvo Pärdi Keskuse ehituseks 3,7 miljonit eurot

Palju aastaid, alates teatri loomisest on Tallinna Linnateatri kollektiiv ja publik tundnud puudust ruumikast saalist. Ehitust hakatakse rahastama riigi- ja Tallinna linna eelarvest. 2018. aastal on kavandatud riigieelarvesse 700 000 eurot hoonekompleksi projekteerimiseks ning kolme aasta jooksul eraldavad nii linn kui ka riik kumbki 10 miljonit eurot.

Samal moel, riigi ja linna koostöös vahetatakse välja Tallinna lauluväljaku laulukaare laudis. See nõuab 2018. aasta jooksul 330 000 eurot. Laulukaar saab laulupeo 150. aasta juubeliks korda. Tööd algavad ka tantsupidude kodus Kalevi staadionil, mis saab kultuuri- ja spordivaldkonna nõudmistele vastavaks riigi ja Tallinna linna koostöös.

Kauaoodatud suurinvesteering jõuab Kääriku spordikeskusesse, millest kujuneb kolme aasta jooksul tänapäeva tingimustele vastav treeningubaas. Valitsuskoalitsioon on otsustanud aastatel 2018 kuni 2020 selle tarvis eraldada ligikaudu 12 miljonit eurot. Ehitustööd hõlmavad spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, ehitatakse võistkonnamajad, laiendatakse spordihotelli, rajatakse pallimängude hall ja palju muud.

KultuuriministeeriumPärnu linn ja MTÜ Pärnu Sõudeklubi soovivad koostöös rekonstrueerida Pärnu Rääma Sõudekeskuse. Kultuuriministeerium eraldab sõudekeskuse arenduseks ligi 718 000 eurot ning ehitust soovitakse alustada 2018. aastal. Rääma sõudekeskuse esimese etapi renoveerimisel on kavas ümber projekteerida ja ehitada ühtse arhitektuurse lahendusega sõudekeskus, sealhulgas treeninguruumid koos kaheksakohalise sisesõudebasseiniga, renoveerida ellinguhoone ning ehitada vajalikud rajatised ning paadisillad. 

 

 

 

 

Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna juhataja

Telefon 5202318
meelis.kompus@kul.ee 

 

Viimati uuendatud: 3. mai 2018