Sa oled siin

Kultuurieelarve 2016

 

Millised olid 2016. aasta kultuurieelarve prioriteedid


	

Kultuurieelarve aastaks 2016 tõi kaasa kultuuritöötajate ja treenerite palgafondi suurenemise, olulisi investeeringuid kultuuriobjektidesse, toetuse venekeelse telekanali ETV+ käivitamiseks ning uudsena väliskapitalil Eestis toodetavatele filmidele toetuskava loomise.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht 2016. aastal oli kokku on üle 212 miljoni euro, täpsemalt 212 815 361 eurot, millest investeeringud (sh investeeringutoetused) moodustavad ligi 28 miljonit eurot.

Võrreldes 2015. aastaga kultuurieelarves suuri hüppeid kummaski suunas ei olnud. Eelarve mahu vähenemine 0,6% võrra oli seotud investeeringuobjektide valmimisega.

Tõusis kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu ning kõrgema kutsekategooria treeneri palgafond

Kultuuriministeeriumi eelarvesse planeeritav kultuuritöötajate töötasu puudutab kõiki kõrgharidusega kultuuritöötajaid, kes töötavad täistööajaga erialasel ja kõrgharidust nõudval ametikohal:

  • riigiasutuses;
  • riigi osalusega eraõiguslikus sihtasutuses;
  • avalik-õiguslikes asutuses.

Kultuuritöötajate palkadeks andis valitsus täiendavalt ligi 2,2 miljonit eurot. See võimaldas kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 10% võrra täistööaja korral 804 euroni kuus (seniselt 731 eurolt).

Kõrgharidusega ja täistööajaga töötavatele kultuuritöötajatele kokku lepitud palgatõus on kooskõlas kultuuri ja spordi alusdokumentide „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkidega ning valitsuse prioriteediga parandada madalapalgaliste toimetulekut.

Sarnaselt kultuuritöötajatega suurenes kõrgema kutsekategooriaga ehk 5.-7. kutsekategooria treenerite tööjõukulude fond 10%.

Miinimumist kõrgemat palka saavate kultuuritöötajate palka on võimalik korrigeerida kultuurisektori 1,4% kärpe abil. Sellest vabanev eelarve jääb asutustesse ja on lubatud suunata tööjõu vähendamisest tekkivateks ümberkorraldusteks, sh töötasudesse.

Lõimuv Eesti – uus telekanal ETV+

Toetuse maht venekeelsele rahvusringhäälingu telekanalile ETV+ oli 2016. aastaks 4,39 miljonit eurot. Selles sisaldus lisaks programmi tootmisele ka kulud vabalevile, subtitritele ja tehnika liisingmaksed.

28.09.2015 alustanud telekanal annab eelkõige võimaluse eri kogukondade kaasamiseks, kuid sama oluline on programm ise:

  • ETV + ei ole propagandakanal, vaid allub samadele reeglitele nagu teised rahvusringhäälingu kanalid – sõltumatus, tasakaalustatus ja korrektsus;
  • ETV+ üldine eesmärk on venekeelsete elanike ühiskondliku sidususe ja dialoogi toetamine. Seepärast käsitleb see kanal eelkõige Eesti elu poliitikast spordini, kuid pakub ka meelelahutust ja informatsiooni;
  • ETV+ on multimeedia kanal, nii et eri meediaplatvormidel toimuks vaatajate kaasamine ja aktiivne ühiskondlik dialoog;
  • ETV+ tulemust ei saa mõõta lühiajalises perspektiivis ja ainult reitingutele toetudes;
  • on oluline, et muukeelne elanikkond saaks kriisiolukorras vajalikku teavet oma emakeeles.

Investeeringud – uuenevad teatrimajad ja spordirajatised

2016. aasta oli tähtis teatrivaldkonnale, kuna suured ehitustööd käisid korraga kahes teatrimajas:

  • Nukuteatri suure saali ehituse jätkamiseks eraldati ligi 1,4 miljonit eurot, millele lisandub üle poole miljoni euro väärtuses lavatehnikat;
  • Viljandi Ugala ehituse jätkamine maksab tuleval aastal veidi üle 3 miljoni euro, millele tuleb juurde arvestada 1,2 miljoni eest teatritegemiseks vajalike seadmeid.

Teatrimajad antakse üle hiljemalt 2017. aasta kevadeks.

Olulisemad investeeringud puudutavad ka spordivaldkonda. Lilleküla staadioni laiendusele eraldas valitsus 5 miljonit eurot ning Pärnu linnastaadioni ehituseks 500 000 eurot.

Filmide toetuskava – motivatsioon teha filme Eestis

Eesti filmi viimaste aastate hea käekäik sunnib astuma filmivaldkonnas sammu edasi. Uudsena oli kultuurieelarves 500 000 eurot, et ärgitada välismaiseid filmitootjaid Eesti poole vaatama.

Välistootjaid on teretulnud kasutama Eesti filmispetsialiste, võttepaiku, aga ka meie tipptehnoloogiat ja taristut ning teenusepakkujaid filmimiseks Eestis. Tootjaga Eestisse saabuvalt välisrahalt ning eesti residentidele tehtud kulutustelt on võimalik teatud osa täiendava toetusena tagasi saada. See on ühtlasi võimalus pakkuda tööd väga mitmetele majandusharudele.

Filmimaailmas on konkurents tihe ning filmiga seotud soodustused on atraktiivsed kogu maailmas.

Näiteks:

  • peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid, on astunud jõulisi samme filmitootmise toetamiseks;
  • hollandlaste uuringute järgi on soodustuste otsene mõju majandusele väga suur. Filmivaldkonna kõrge palgatase toob riigile sisse märkimisväärselt raha. Filmitööstus loob väärtuslikke töökohti, kuna film on seotud kõrgtehnoloogia plahvatusliku arenguga, mis on oluline ka Eesti kontekstis.

Kui filmifondi pilootaasta läheb korda, on plaanis taotleda fondi mahu suurendamist.

Keskmise palga tõus – suurenev toetus loomeliitudele

Loomeliitude ja loovisikute seaduse alusel makstavad tasud suurenevad 153 000 euro võrra seoses keskmise palga tõusuga.

Dialoog loovisikute esindusorganisatsioonidega on ministeeriumile endiselt tähtis. Igakuistest kohtumistest loovisikute esindusorganisatisoonidega on kujunenud oluline avatud platvorm nii seadusloome kui ka infovahetuse seisukohast.

 

 

Viimati uuendatud: 11. jaanuar 2017