Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused loomemajanduse teemal

Mis on meede?

Meede on tegevuste kogum, millega leevendatakse või kõrvaldatakse konkreetseid valdkondlikke kitsaskohti ja arengutaksitusi või suunatakse asjaosalisi senikasutamata arenguvõimaluste juurde.

Riiklik sekkumine loomemajanduse meetmete kaudu toimub mitmel moel:

  •  antakse rahalist tagastamatut toetust üksiktaotlejate (loomevaldkonnas tegutsevad ettevõtjad) projektidele;
  • antakse rahalist tagastamatut toetust loomemajanduse tugistruktuuride (kui valdkondlikke kompetentsi- ja arendusorganisatsioonide) projektidele;
  • volitatakse EASi kui pikaajalise kogemusega ettevõtluse tugistruktuuri ellu viima loomemajanduse arengut toetavaid tegevusi.

Tulenevalt eelnevast koosneb loomemajanduse arendamise meede kokku seitsmest tegevussuunast. Neist kolmega saavad toetust taotleda loomemajanduse tugistruktuurid ja kahega ettevõtjad. Ülejäänud kahe tegevuse elluviijaks on volitatud EAS.

Mistahes meetme või sekkumisviisi puhul on oluline selle eesmärk ja oodatavad tulemused. Eesmärgid tulenevad riiklikest strateegiatest ja arengukavadest.

Loomemajanduse arendamise meetme kaks peamist alusdokumenti on „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020” ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”. (PDF)

Seega: kuigi meetme sihtgrupiks on valdavalt kultuuri- ja loomevaldkonnad, täidab see ettevõtluspoliitika eesmärke. Siinjuures ei ole mingilgi moel eesmärgiks sundida kõiki loovisikuid ettevõtjateks või muuta kunstivaldkondi äriliselt isetasuvateks.

Loomemajanduse arendamise meetme eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

 

Miks kinnitatakse dokumente käskkirja alusel?

Tegemist on toetuse andmise tingimustega. Sarnaselt teiste Kultuuriministeeriumi toetusprogrammidega on ka loomemajanduse arendamise meetme (kui toetusprogrammi) tingimused kinnitatud nii kultuuriministri käskkirja kui ka määrusega. Lisaks, kuna tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest, siis nende kasutamisega kaasnevad veel eritingimused, mis peamiselt tulenevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest.

 

Nagu eelpool juttu, on meetmete ülesandeks leevendada või kõrvaldada arengutaksitusi ning suunata asjaosalisi senikasutamata arenguvõimaluste juurde. Kitsaskohad selgitatakse välja teemakohaste uuringute, kaardistuste, analüüside, arutelude jms kaudu.

Eesti loomemajandussektori arengut on tänaseks kaardistatud kolmel korral: 2003, 2007, 2011. Lisaks on tehtud kokkuvõtteid seniste loomemajanduse arengut soodustavate meetmete rakendamise tulemustest ning uuritud rahvusvahelisi praktikaid.

Eestis hakati loomemajanduse edendamisega süstemaatiliselt tegelema 2008. aastal, siis olid peamisteks kitsaskohtadeks:

  • madal loomemajanduse alane teadlikkus üldisemalt;
  • vähene ettevõtlusalane teadlikkus loomesektoris ja loovisikute hulgas;
  • vähene koostöö loomesektori sees ja teiste majandussektoritega;
  • loomemajanduse arengut toetavate tugistruktuuride puudumine.

Nüüd lähtuti järgmistest peamistest kitsaskohtadest:

  • loomeettevõtjate madal ekspordisuutlikkus;
  • loome- ja teiste sektorite ettevõtjate vähene koostöö; 
  • tugistruktuuride ja nende teenuste vastavus sihtgrupi vajadustele ja turu väljakutsetele.

Viited loomemajanduse kaardistusele leiab käskkirja seletuskirjast. (PDF)

Vt ka loomemajanduse alased uuringid

 

Kokkuvõtlikult: eesmärk ei ole igast loovisikust ettevõtjat "kasvatada", vaid soodustada selliste koosluste (projekti- või ülesandepõhised meeskonnad, ettevõtted) teket, kus oleks tasakaalustatult esindatud nii loominguline, tehnoloogiline kui ka äriline pool. Igal osalisel on midagi õppida nii üksteiselt kui ka täiendada oma valdkonnaspetsiifilisi teadmisi.

Lisaks: enam ei räägita loomemajandusele positiivse maine kujundamisest, vaid selles reaalselt osalemisest. Loomemajandus on osa nii elamus- kui ka teadmistepõhisest majandusest.

 

Miks soovitakse loovisikute ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega selliste meetmete ning tegevuste juures koostööd teha?

Juba meetme tingimuste kujundamine toimus koostöös loovisikute ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega - esiteks on kaasamine hea tava ning teiseks annab asjaosalistelt saadud sisend kujundada meedet selliseks, et seda oleks võimalik ellu viia. Lõpptulemusena peaksid selle eesmärgid ja oodatavad tulemused olema ka reaalselt saavutatavad.

Lisaks ei ole asjakohane kirjutada riiklikul tasandil aastateks ette detailseid tegevuskavasid, vaid olulisem on määratleda eesmärk ja oodatavad tulemused. Võimalikud moodused eesmärkide ja tulemisteni jõudmiseks saavad välja pakkuda valdkonnad ise n-ö alt üles initsiatiivina, kusjuures sisendit kogutakse nii loome- kui teiste sektorite esindajatelt.

Toimivaks valdkondadeüleseks koostööks on vaja kõigi osaliste tahet ja konkreetseid ettepanekuid. 

Ükski meede ei lahenda kõiki konkreetse valdkonna või sihtgrupi probleeme ja ei ole ka kõigile ühtmoodi kättesaadav. Toetustel on valikuline iseloom, st hindamiskriteeriumite alusel valitakse välja need projektid, mis omavad meetme eesmärgile kõige suuremat mõju ning toovad kestlikke tulemusi.    

 

Mis on loovmõte?

Loovmõtte "mõte" sisaldub samuti meetme eesmärgis: siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

Näide elust enesest: mitmed Eesti tööstusettevõtted tegutsevad väärtusahelas madala lisandväärtusega töölõigus. Selleks on tootmine (sageli allhankena).

"Kallim" töö ehk tootearendus, turundus/müük/bränding jms toimub mujal (st Eestist väljaspool). Kallim töö aga vajab loomingulist sisendit. Nt disainmõtlemine aitab jõuda strateegilise disainikasutuseni jne.

Positiivsed muutused saavad alguse kahekõnest, ühise keele leidmisest ja vastastikuse "kasu" tuvastamisest.

 

Mida tähendab horisontaalsus majanduskontekstis?

Loomemajanduse horisontaalne käsitlus algab poliitikate ja strateegiate tasandil - kas me räägime loomemajandusest ning kultuuri- ja loomesektorist per se või seostame neid teiste eluvaldkondadega (majandus, haridus, sotsiaalvaldkonnad jne)?

Praegu on rõhuasetus seostel ettevõtluspoliitikaga (vt viiteid strateegiatele eespool). Loomesektor laiemalt saab anda väärtuslikku panust väga paljudesse eluvaldkondadesse väga mitmel moel.

Näiteks tasub mõtiskleda ka teemadel, kas ja kuidas saaks loomesektor olla kaasatud sellisesse investeerimismudelisse nagu Social Impact Bond jpm.

Kuidas meede laiemalt toimib ning milliseid konkreetseid tegevusi antud meetme puhul tehakse?

Loomemajanduse arendamise meede sisaldab kokku seitset tegevussuunda:

  1.  Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine;
  2.  Loomemajanduse tugistruktuuride arendamine;
  3.  Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine;
  4. Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (väikeprojektid);
  5. Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid); Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine;
  6. Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine.

Viie tegevuse (1. kuni 4. ja 7.) elluviimist ning rahastamist reguleerib kultuuriministri 30.12.2014 määrus nr 12, kahe tegevuse (5. ja 6.) elluviimise aluseks on kultuuriministri 29.09.2015 käskkiri nr 194.

Määruse alusel on võimalik taotleda rahalist toetust.

Käskkirja alusel on tegevuste elluviijaks EAS, mis tähendab, et EAS korraldab ja hangib sihtgrupile vajalikud tegevused.

 

Anu-Maaja Pallok
loomemajandusnõunik

Telefon 628 2234
anu-maaja.pallok@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2015