Sa oled siin

Euroopa Nõukogu raamkonventsioon kultuuripärandi väärtusest ühiskonnas ehk Faro konventsioon

Eesti valmistab ette ühinemist Euroopa Nõukogu raamkonventsiooniga kultuuripärandi väärtusest ühiskonnas. Allkirjastamise koha järgi kutsutakse seda lühemalt Faro konventsiooniks. Konventsiooniga liitudes kinnitab Eesti, et kultuuripärandil on tänapäeva ühiskonnas oluline roll ja lähtub pärandipoliitika kujundamisel rahvusvahelistest põhimõtetest.

2016. aasta seisuga on konventsiooniga liitunud 17 Euroopa Nõukogu riiki. Mitmed riigid on teatanud, et tegelevad liitumise ettevalmistamisega. Kultuuriministeerium valmistab liitumist ette 2016. ja 2017. aastal. Heakskiitmine toimub tõenäoliselt 2018. aastal.

 

Uudne

Faro konventsioon eristub teistest rahvusvahelistest konventsioonidest ja tööriistadest. Enamus konventsioone räägivad kultuuripärandist kui materjalist (olgu selleks hooned, arheoloogia või muu) ja selle säilitamisest (konserveerimine, autentsus, teaduslik aspekt). Faro konventsioon räägib VÄÄRTUSTEST.

Faro konventsioon ei keskendu vajadusele pärandit kaitsta ega visiidele, kuidas seda teha. Selle asemel räägitakse, kuidas kultuuripärandit KASUTADA, ja tuuakse rida põhjendusi, mismoodi kultuuripärand panustab tänapäeva ühiskonda.

 

Ajakohane

Euroopa asub praegu sellises ajalooetapis, kus toimub ühelt poolt identiteeti ja kuulumist määratlevate arusaamade kahtluse alla seadmine, teisalt nende äge kaitsmine. Kultuuripärand loob ja hoiab inimeste, rahvuste ja riikide identiteeti. Kultuuripärandil ja laiemalt kultuuril on oluline roll rahumeelse ühiskonna ülesehitamisel ja konfliktide lahendamisel, iseäranis praegu, mil nii Euroopa kui ka kogu maailm seisavad silmitsi mitmete üleilmastumise, rände, usuliste ja kultuuridevaheliste konfliktide ning radikaliseerumise kasvuga seotud probleemidega. Faro konventsioon ärgitab kultuuripärandit rohkem ära kasutama nii selleks, et ühiskonnas sildu ehitada kui ka selleks, et inimeste igapäevaelu kvaliteeti tõsta.

 

Neli põhisõnumit

1. Kultuuripärandi keskmes on inimene, kes seda loob ja kasutab.
2. Kultuuripärand on inimõigus. Igaühel on õigus kultuuripärandist osa saada, selle loomisel ja mõtestamisel osaleda. Õigusega osa saada kaasneb vastutus.
3. Kultuuris, nagu looduskeskkonnaski, on oluline mitmekesisus. Kultuuripärandi säilitamine aitab tagada kultuurilist mitmekesisust.
4. Kultuuripärandil on suur potentsiaal tänapäeva ühiskonnas: see tõstab inimeste elukvaliteeti, on majanduslik ressurss, kaasaegse loometegevuse allikas, mitmekesistab elukeskkonda ja on säästva arengu osa.

 

Mis ühinemisel muutub?

  • Eesti tunnustab ametlikult konventsiooni põhimõtteid
  • Suureneb teadlikkus kultuuripärandist, selle panusest ühiskonda ja selle kasutamise võimalustest
  • Oma tegevustes on võimalik tugineda rahvusvahelisele õigusraamistikule.
  • Eeldused uute algatuste tekkeks (näiteks Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 ajal)
 

Milline on ajakava?

Kultuuriministeerium valmistab liitumist ette 2016. ja 2017. aastal. Heakskiitmine toimub tõenäoliselt 2018. aastal.

 

Töörühm

Konventsiooniga liitumise ettevalmistamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad:

Esimees: 
Liina Jänes - Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik, töörühma esimees.
Riin Alatalu - MTÜ Eesti ICOMOS esimees
Karmen Linask - Eesti Rahvusraamatukogu autoriõiguse peaspetsialist
Aivi Lintnermann - Rahvakultuuri Keskuse direktor
Elo Lutsepp - Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juhataja
Merle Põld  Kultuuriministeeriumi õigusnõunik
Siim Raie - Muinsuskaitseameti peadirektor
Anneli Randla - Eesti Kunstiakadeemia dotsent
Pille Runnel - Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor
Mirjam Rääbis - Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik
Margit Siim - UNESCO ERK kultuuriprogrammide koordinaator
Helle Solnask - Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige
Helen Sooväli-Sepping - Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur
Ülle Talihärm - Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik

Töörühma ülesandeks on koordineerida Eesti liitumist Euroopa Nõukogu raamkonventsiooniga kultuuripärandi väärtusest ühiskonnas ning valmistada ette liitumisdokumendid. Ministeeriume ja teisi huvigruppe kaasame töö käigus.

 

Mis on raamkonventsioon?

Raamkonventsioon on kogum põhimõtteid ehk raamistik. Raamkonventsioonis määratletakse laiemad eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja suunad, mille poole liikuda, kuid viisi nende eesmärkide saavutamiseks valib ühinev riik ise. Erinevalt tavapärastest konventsioonidest ei panda raamkonventsiooniga riigile siduvaid kohustusi.

 

Eesti on varem ühinenud järgmiste konventsioonidega:

Viited uuringutele

 

 

Lisainformatsioon

Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
Liina.Janes@kul.ee
Tel: 6282381
Viimati uuendatud: 21. detsember 2016