Sa oled siin

Euroopa kultuuripealinn 2024 tuleb taas Eestist

2024. aastal antakse Euroopa kultuuripealinna tiitel kolmele linnale: ühele Austria linnale, ühele Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi, Euroopa Liidu kandidaatriigi või võimaliku kandidaatriigi linnale ning taas ka ühele Eesti linnale. Kultuuriministeerium koostöös Linnade Liiduga kuulutab välja konkursi Europoopa kultuuripealinna leidmiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2018.

 

Ajaloost

 

Euroopa kultuuripealinnade traditsioon sai alguse 1983. aastal, kui sellise ettepaneku tegi endine näitleja, hilisem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri. Ettevõtmise mõte oli lähendada eurooplasi ning kinnitada maailmajao kultuurilist rikkust ja mitmekesisust.

Idee sai reaalsuseks 1985. aastal valitsustevahelise ettevõtmisena, mille esialgne nimetus oli Euroopa kultuurilinn. Projekti populaarsus aga üha kasvas ning 1999. aastal sai sellest Euroopa Liidu algatus. Neid linnu hakati nimetama Euroopa kultuuripealinnadeks.

Esialgu oli kultuuripealinnu üksainus, kuid pärast sajandivahetust on üldiselt tavaks, et igaks aastaks valitakse kaks linna. Ainus linn, mis on rohkem kui ühe korra Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud, on Luxembourg, sest samanimelises riigis on linnade valik teatavasti ahtake.

Tänapäevaks on Euroopa kultuuripealinna algatusest saanud tõeline Euroopa Liidu lipulaev. See on Euroopa kodanike seas ilmselt enim tuntud ja üks hinnatumaid kultuurialgatusi.

 

Eestist on Euroopa kultuuripealinn valitud seni ühel korral, see oli pealinn Tallinn aastal 2011.  Paljude muude sündmuste seas peeti toona noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ ning kultuuripealinnaks olemise ajal ehitati valmis Lennusadama angaarid. Teist korda jõuab Euroopa kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal.

 

Kultuuripealinna valimisprotsess

 

Kultuuripealinna valimine toimub kahes etapis: eelvalik ning lõplik valik.

Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehakse 2018. aasta sügisel. Lõppvalik peab olema läbiviidud 2019. aasta lõpuks. Valikud viib läbi sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon, kuhu Eesti saab nimetada kuni kaks esindajat.

Ekspertkomisjoni aruande põhjal kiidab riik heaks lõppvooru jõudnud linnade nimekirja ning komisjon võib soovi korral lõppvooru pääsenud linnu ka ise külastada.

Linnade taotluste hindamisel lähtutakse kuuest võrdsest kategooriast:

  • pikaajalisele strateegiale panustamisele kaasaaitamine;
  • Euroopa mõõde;
  • kultuuriline ja kunstiline sisu;
  • teostamisvõime;
  • kaasamine;
  • korraldamine.
 

Kultuuripealinna selgumine

 

Reeglite järgi peab 2024. aasta kultuuripealinn selguma 2019. aasta lõpuks. Ekspertkomisjon koostab selle tarvis aruande, milles tehakse ettepanek nimetada linn Euroopa kultuuripealinnaks ja omistada talle Melina Mercouri auhind, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

Pärast linna nimetamist Euroopa kultuuripealinnaks ja enne tiitliaasta algust toimub kultuuripealinna ettevalmistuste seire. Sellega jälgitakse ettevalmistuste kulgemist ja antakse soovitusi, milliseid samme tuleks veel astuda.

Kui kõik ettevalmistused sujuvad hästi, teeb Euroopa Komisjon ametliku otsuse määrata kultuuripealinnale Melina Mercouri auhind, mis makstakse välja hiljemalt kultuuripealinna aasta ehk 2024 märtsis.

 

Aegtelg

 

 

Pressiteated ja artiklid

 

 

Kadri Jauram
välissuhete osakonna juhataja

Telefon 628 2323
Kadri.Jauram@kul.ee

 

Failid: 
KuupäevFailSuurusLaiendus
29.11.2017 - 09:53Image icon kultuuripealinn.png1.28 MBpng
Viimati uuendatud: 29. november 2017