Sa oled siin

Etendusasutuse seaduse muutmine

Teatripilt, üldse kultuur on pidevas muutumises. Seetõttu on teatud ajaperioodide järel vajalik arutada selle üle, kuidas leida tasakaalu uuenduslikkuse ja jätkusuutlikkuse vahel ning kuidas leida kuldne kesktee nii mitmekesisuse tagamiseks loojatele kui ka teatrikunsti kättesaadavuseks vaatajatele. Riigi kindel soov on, et teatrimaastiku korraldamisel arvestataks etendusasutuste kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Valdkonna professionaalidele peab olema tagatud mõistlik sissetulek, et erialane töö saaks olla põhitegevus.

 

Milline on praegune olukord?

Praegu kehtiv etendusasutuse seadus jõustus 2003. aastal. See seadus ei ole enam kuigi heas kooskõlas teatrivaldkonnas toimunud arengutega, sest kõik kunagised riigi etendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks ning kasvanud on erateatrite hulk. 2017. aastal toetab Kultuuriministeerium 25 etendusasutust, millest 15 on eraetendusasutused. Kultuuriministeeriumil on käsil seaduse muutmisprotsess. Võimalikult hea tulemuse nimel on ühise laua taha kogunenud teatrivaldkonna esindajad.

 

Miks vajab etendusasutuse seadus uuendamist?

Etenduskunstide maastik Eestis on mitmekesine. Meil tegutsevad väga erineva suurusega, eri sihtgruppidele loomingut esitavad ning erisuguste tegutsemispõhimõtetega asutused. Praeguseks ei ole seadus enam suuresti rakendatav ning praktikas on sellest etendusasutuste töö korraldamisel, ja ka teatrite rahastamisel keeruline lähtuda.

Üks oluline eesmärk seaduse muutmisel on, et riigieelarvest toetuse saamise taotlusprotsess oleks selge, läbipaistev ja mõistlikult töömahukas. Praegune rahastamissüsteem, mille aluseks on teatrivaataja teenindamise kulu ja arvestusliku piletihinna vahe,  ei ole piisavalt efektiivne.

Lisaks on etendusasutuste igapäevatöö korraldust ja juhtimist puudutav reeglistik vananenud või muudel põhjustel sobimatu. Näiteks vajavad uuendamist avalikkuse teavitamise või rahvuskultuuriliselt oluliste lavastuste salvestamise ja säilitamise nõuded digiajastul.

 

Keda seaduse uuendamine mõjutab?

Kavandatavad seadusemuudatused puudutavad kogu etenduskunstide valdkonda ja selles tegutsevaid asutusi, sh rahvusooperit, mille tegevust reguleerib eraldi rahvusooperi seadus. Kaudselt on mõjutatud etenduskunstide loomeliitude liikmed.

Seadusemuudatus puudutab ka publikut, sest eesmärk on toetada teatrikunsti mitmekesisust ning selle kättesaadavust kõikjal üle Eesti.

 

Mis seaduse kaasajastamisega täpsemalt muutub?

Kõige olulisem on, et seaduse tasandil kehtiks kõigile üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab otsuste langetamisel arvestada asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Valdkonna professionaalidele peab olema tagatud mõistlik sissetulek.

Seadus peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama.

 

Kuidas muutmisprotsess kulgeb?

Seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus valmis 2016. aastal, kui toimusid ka sisulised arutelud teatrivaldkonna organisatsioonide esindajatega.

2017. aastal kutsus Kultuuriministeerium kokku ekspertgrupi valdkonna organisatsioonide ning eri sihtgruppidele tehtava teatri esindajatest, sest seaduse muutmise üks olulisemaid eesmärke on kehtestada üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. Ekspertgrupi liikmed toovad esile oma nägemused ja ideed, mis väärivad kõigi osaliste ees arutlemist, mõistmist ning põhjendamist.

Ühise laua ümber diskuteerivad ja otsivad ühisosa Kultuuriministeeriumi, Etendusasutuste liidu, Teatriliidu, Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, Väike- ja projektiteatrite liidu, Tantsunõukogu, ASSITEJ Eesti keskuse ning mitmeliigiteatri esindajad.

Kultuuriministeerium soovib konkreetsed muudatused seaduse muutmise eelnõus sõnastada 2017. aasta lõpuks.

Lisainfo
Katre Väli
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik
Katre.Vali@kul.ee
Tel: 6282212
Viimati uuendatud: 18. aprill 2017