Sa oled siin

Eesti kultuur maailmas

Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal.

Toetuse aluseks on kultuuriministri 12.01.2016 käskkiri nr 20.

Korduma kippuvad küsimused

Toetust võivad taotleda:

  • Eestis registreeritud juriidilised isikud.
  • Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused.
  • Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad.

​Taotlejal ei tohi taotlemise ajal olla:

 

  • Maksuvõlgnevust (k.a maksevõlgnevust) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
  • Majandusaastaaruande esitamise võlga.
  • Täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
  • Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Toetust ei saa taotleda isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks või kui neid loetakse EL grupierandi määruse tähenduses raskustes olevateks.


Toetuse maksimaalne osakaal 

projekti abikõlblikest kuludest on 80% (välja arvatud käskkirja punktis 8 toodud juhul). Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% (va käskkirja punktis 8 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

Kooskõlas riigiabi loaga toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest.

 

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).
 
Taotluse esitamise tähtaeg on 30. mai 2017.
 
Taotlusvormide täitmiseks palume nii PC kui ka Mac´i omanikel vormid enne täitmist arvutisse laadida ja kasutada viimast tasuta allalaetavat versiooni programmist Acrobat Reader.
 

Komisjon

Kristel Üksvärav - komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik
Kaire Jürgenson - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
Hagi Šein - Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli televisiooni õppejõud ja meedia osakonna juhataja 
Liina Siib - kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor
Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler
Reet Weidebaum - Eesti Rahvusringhääling, kultuurisaadete toimetaja
Toomas Siitan - muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu aseesimees
 

Tingimused

 

Taotlusvoorust toetatakse:

  • osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal;
  • välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist;
  • välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu;
  • osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest;
  • osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimuvatest esitlusfestivalidest ja -foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal  saavutada oluline nähtavus sihtriigi kontekstis;   
  • osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal.

Taotlusvoorust ei toetata:

  • tegevusi, mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise välissündmuste taotlusvoorust;
  • projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st;
  • osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes;
  • teoste loomist;
  • projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus.

 

 

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

  • panuse olulisust Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides;
  • projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistumise hoogustamisele;
  • projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise korrektsust ja haldusvõimekust;
  • läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas;
  • projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
  • projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust;
  • välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas;
  • välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel;
  • projekti sihtgrupi suurust ja rahvusvahelise mõju ulatust;
  • ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul;
  • teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis;
  • eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust;
  • kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest.    

 

Taotlusvoorust eraldatava toetuse alampiir projekti kohta on 4 000 eurot ja ülempiir 75 000 eurot.

 

 

 

Toetuste eraldamise kord ja lepingu sõlmimine

Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

Ministri käskkirja alusel sõlmitakse toetuse saajaga toetusleping, mille allkirjastavad kultuuriministeeriumi nimel kantsler ja toetuse saajat esindav allkirjaõiguslik isik. Mõlema poolt allkirjastatud lepingu alusel kantakse toetussumma toetuse saaja kontole.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 

Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2017 – 31.03.2018

Abikõlblikud kulud on:

kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
tekkepõhised kulud, mis tehakse projekti taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks sõidupiletid);
töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksud;
reisi- ja majutuskulu,  päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks, kindlustus, transpordikulu jms. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt;
projektiga otseselt seotud reklaami ja turunduse ning veebilahenduste kulu;
projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu;
käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

kulud, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või mõistlikud;
kulud, mis on varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
tehnika ja töövahendite soetamise kulud v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;
organisatsioonide liikmemaksud;
kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega.
 

2017. aastal eraldatud toetused

     

    Kristel Üksvärav
    välissuhete osakonna nõunik

    Telefon 6 282 249 
    Kristel.Uksvarav@kul.ee

     

    Viimati uuendatud: 25. juuli 2017