Sa oled siin

Eesti keele majade loomine

Keelemajadest saavad sõlmpunktid eesti keelest erineva emakeelega inimestele, kellel on seal võimalus õppida ja praktiseerida eesti keelt ning osa saada eesti kultuurist laiemalt.

 

2016. aasta kevadel seadis Vabariigi Valitsus kultuuriministrile ülesandeks koostada valitsusele arutamiseks Narva eesti keele maja kontseptsioon. See maja oleks sõlmpunkt eesti keelest erineva emakeelega inimestele, kes saaksid õppida ja praktiseerida eesti keelt ning osa saada eesti kultuurist laiemalt. 23. novembril 2016 ametisse astunud valitsus otsustas eesti keele maja projekti jätkata, laiendades seda ka Tallinna eesti keele maja rajamise plaaniga. Koalitsiooni aluspõhimõtetes seisab, et riik tagab kehtestatud keelenõuete täitmiseks vajaliku ja kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse ning selleks rajatakse Narva ja Tallinnasse eesti keele majad, mis korraldavad tasuta eesti keele kursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale jms. Keelemajad on mõeldud Narva ja Tallinna muu emakeelega Eestis püsivalt elavad täiskasvanud elanikud, kes vajavad eesti keele õppes tuge.

 

Miks on vaja keelemaju?

  • Suur osa eesti keelest erineva emakeelega elanikest valdavat eesti keelt passiivselt

2015. aasta Eesti Integratsiooni Monitooring toob välja, et ainult 15% eesti keelest erineva emakeelega elanikest arvab, et nad valdavad eesti keelt vabalt. Passiivse keeleoskusega inimesi on 48% ning eesti keelt mitte valdavaid inimesi on 15%

  • Huvi keele õppimise vastu on suur

Suurt huvi keelekursuste vastu tõendasid MISA tasuta keelekursused, mida hakati pakkuma kõikidele soovijatele 2015. aasta sügisel. Oodatud 500 inimese asemel registreerus kursustele 6000 inimest.

  • Keeleõppe detsentraliseeritus  ei anna  sihtrühmale head ülevaadet tasuta eesti keele kursuste kohta

2015. aasta AS Turu-uuringute ja Inimõiguste Instituudi aruande „Keelelised inimõigused“ kohaselt hindas Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest riigi tegevust keeleõppe korraldamisel positiivselt 43%, Ida-Virumaal vaid 20%. Selle põhjus on, et riigi pakutav täiskasvanute eesti keele õpe on killustunud. Keeleõppega eri täiskasvanute sihtrühmadele tegelevad nii Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium kui ka Justiitsministeerium ning nende haldusala asutused.

Mida keelemajad pakuvad?

Keelemajad pakuvad keeleõppeks ja lõimumiseks kompleksset teenust: korraldavad ja koordineerivad eesti keele õpet, toetavad ja arendavad eesti keele omandamiseks ja keelekasutuseks praktilisi võimalusi, pakuvad mitmekülgset lõimumisalast teavet, koondavad ning jagavad keeleõppega seotud metoodilist teadmist. Lisaks eesti keele õppevõimaluste tutvustamisele peab loodavate asutuste ülesandeks jääma eestikeelse kultuurielu ning sotsiaalsete võrgustike loomise soodustamine eestlaste ja teisest rahvusest elanike vahel.

Millal majad valmivad?

Vabariigi Valitsuse 100 päeva töökava näeb ette, et Kultuuriministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga valmistab ette keele majade analüüsi ja ettepanekud majade loomiseks.  Väljatöötamisel keelemajade kontseptsioon esitatakse valitsusele hiljemalt 16. veebruariks.

Keelemajad on plaanis avada 2018. aasta jooksul. Keelemajade täpsed asukohad selguvad riigihanke tulemusel.

 

Olga Sõtnik
Keelemajade projektijuht

Telefon 628 2355
olga.sotnik@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 17. jaanuar 2017