Spordireform

2015. aastal eelarve läbirääkimistel leppisid kultuuriminister ja rahandusminister kokku, et koos spordivaldkonna esindajatega vaadatakse üle spordi riikliku rahastamise aluspõhimõtted ja seejärel esitatakse vajalikud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. 2015. aasta novembris alustas tööd Kultuuriministeeriumi kokku kutsutud spordivaldkonna töögrupp, kuhu kuulusid Rahandusministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja maakonna spordiliitude esindajad, kes asusid seniseid põhimõtteid ja rahastamise mudelit hindama.

 

 

Miks on vaja senist süsteemi ja aluspõhimõtteid muuta?


Ligi 15 aastat kehtinud spordi riiklik rahastamissüsteem on keerukas ja mitmel juhul läbipaistmatu. Rahastamine on killustatud, erinevatest allikatest toetatakse samu tegevusi, rahastamise põhimõtted ei ole taotlejatele ega avalikkusele selged. Riigi osalusega ettevõtete ja Riigikogu tehtavad ühekordse iseloomuga toetused on kujunenud spordiorganisatsioonide püsiiseloomuga oluliseks toetuseks.

Valdkonnas seni toimunud olulised arengud


2015. aasta alguses rakendus kõrgema kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele mõeldud riigipoolne töötasutoetus. Töötasutoetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi ning tagada treeneritele  sotsiaalsed garantiid ja kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasv. 2015. aastal sai toetust 1032 treenerit, kes juhendasid ühtekokku 31 900 last. 2016. aastal sai töötasutoetust 1177 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad ühtekokku enam kui 36 000 last. 2017. aastal juba 1225 treenerit, kes juhendavad kokku ligikaudu  39 000 last ning 2018. aastal 1254 treenerit, kes juhendavad üle 41 000 lapse. Riigi toetus on kolme aastaga tõusnud 3,51 mln eurolt 6,01 mln eurole ning täistöökohaga töötava treeneri brutotasu 582 eurolt 850 eurole.

2015. aasta lõpus kiitis valitsus heaks ja kinnitas rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisuliste võistkondadele toetuse eraldamise kriteeriumid. Toetus tagab sportlastele, treeneritele ja abipersonalile kindlustunde ja võimaldab maksimaalselt valmistuda edukaks Eesti esindamiseks. Kvalifitseerunud võistkonda toetatakse kuni 200 000 euroga riigieelarvest.

2016. aastal tehtud olulised otsused


Kultuuriministeeriumi eelarvesse lisati alates 2017. aastast spordialaliitude toetamiseks 1,5 miljonit eurot, mis varasemalt oli riigikogu iga-aastane täiendav toetus spordiorganisatsioonidele. Tegemist on süsteemse täiendusega spordialaliitude senisele tegevustoetusele, mis aitab spordikorralduse viia professionaalsemale tasemele ja  toetab Sport 2030 arengustrateegia olulist tippspordi eesmärki olla edukalt esindatud rahvusvahelisel tasandil.

Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite palgafondi  suurendati 352 000 euro võrra, mis võimaldas 2017. aastal tagada töötasutoetuse ja sotsiaalsed garantiid veel täiendavalt sajale kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noorte treenerile, kui 2016. aastal.

Valitsuskabinet otsustas vabastada tööandjate töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkas kehtima alates 2018. aastast. Erisoodustusena ei maksustata järgmisi tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

a) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
b) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
c) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
d) kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusraviarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele,
e) ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

2017. aasta suvel kiideti heaks järgmised muudatused:

  • Noorte treenerite tööjõukulude toetussüsteem on paindlikum ja tõstab töötasu

Kuigi riik on kahe aasta jooksul tõstnud noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuse kogumahtu 0,96 mln euro võrra ehk kokku 27,4%, ei ole samaväärselt suurenenud nende treeneri minimaalne  töötasu, sest pidevalt on kasvanud toetavate treenerite arv ning treenerite antavate treeningtundide kogumaht.  Puudus kindlus, et toetuse kogumahtu suurendades kasvavad treenerite palgad sama protsendi võrra. Seetõttu hakatakse alates 2018. aastast toetama kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist, et välistada olukord, kus  toetus ühe treeneri kohta võiks väheneda võrreldes eelmise aastaga. Samuti kehtestatakse tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Riigieelarvest toetatavate treeningtundide piirmäära kehtestamine ja riigieelarveliste vahendite tõus (6,015 mln eurot) võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2018. aastal tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus.

  • Spordikohtunike tegevuse soodustamine  

Valitsus eraldas spordikohtunike arendamise ja tasustamise süsteemi korrastamiseks 0,5 mln eurot, Täiendava toetuse suunab Kultuuriministeerium Eesti-siseste saavutusspordi võistluste läbiviimisele ja toetus eraldatakse spordialaliitudele ning spordiühendustele. Toetuste eraldamisel võetakse aluseks 2016. aastal spordikohtunikele makstud netosummad. Samuti loodi spordiorganisatsioonidele õiguslik alus hüvitada vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule kulusid kuni 20 euro ulatuses spordikohtunikuna  tegutsemise päeva eest, kuid mitte rohkem kui 1040 eurot kalendriaastas. Muudatus jõustus alates 01.01.2018.

  • Kääriku spordikeskuse väljaarendamine

Valitsuskabineti 14.09.2017 nõupidamisel leppis valitsus kokku, et aastatel 2018–2020 arendatakse Kääriku Spordikeskus tänapäevaseks treeningkeskuseks. Selleks et luua Eesti tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida maailmatasemel tingimustes, otsustati eraldada aastatel 2018–2020 ligikaudu 12 miljonit eurot Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks. Kääriku spordikeskuse arendamine sisaldab spordihotelli laiendust, võistkonnamajade ehitust, spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, konverentsi- ja toitlustushoone rekonstrueerimist, pallimängude halli ehitust, kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamist, kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni rajamist, heitealade väljaku rajamist, ujumisalade rekonstrueerimist, rekreatsioonialade (välilava, karavanide parkla, saunade, telkimisala jm) väljaehitamist.

  • Rahvusvaheliste spordisündmuste toetamine

Valitsus kiitis 7.09.2017 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus 2018. aastal ette 2 miljonit eurot. Taotlusvoor annab Eesti kultuuri- ja spordivaldkonna tegijatele võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või täiustada oma seniseid suurprojekte. Taotlusvooru hakkab rakendama ning hindama Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad.

  • Arutelud jätkuvad

Rahandusministeeriumiga jätkub arutelu hasartmängumaksust laekuvate vahendite jaotuspõhimõtete üle. Kehtiva hasartmängumaksu seaduse kohaselt suunatakse 22% Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) rahast olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks ja 10% jaotab HMN esitatud taotluste põhjal teistele spordivaldkonna projektidele. Kultuuriministri ettepanek oli suunata spordile seadusega ette nähtud HMNi toetused täies mahus olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks.

Ettepanek Eesti Kultuurkapitali nõukogule ja kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile muuta preemiate, stipendiumide ja toetuste määramise korda, et sihtkapital toetaks edaspidi peamiselt liikumisharrastuse edendamisele suunatud projekte, noorte ja juuniorite rahvuskoondiste ettevalmistamist ja rahvusvaheliste võistlustel osalemist. Samuti toetaks sihtkapital spordiklubide projekte, piirkondlikke algatusi ning  nende spordialaliitude tegevust projektipõhiselt, kes ei kvalifitseeru kultuuriministri kehtestatud kriteeriumite alusel tegevustoetuse saajate hulka.

Reformi tulemused


Nimetatud tegevuste elluviimisel muutub spordialaliitude ja teiste spordiorganisatsioonide rahastamine läbipaistvamaks ning väheneb oluliselt bürokraatia spordiorganisatsioonide ja avaliku sektori allikate (Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital) jaoks.

 

Lisainfo

Tarvi Pürn
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler
Tarvi.Purn@kul.ee
6 282 206
Viimati uuendatud: 1. märts 2018