Sa oled siin

Säilituseksemplari seadus parandab teavikute kättesaadavust

Sundeksemplari seaduse muutmise käigus töötas Kultuuriministeerium välja säilituseksemplari seaduse eelnõu. Säilituseksemplari seaduse peamine eesmärk on ajakohastada Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Seadus arvestab tuleviku digiarenguid ning hõlmab väljaandeid sõltumata nende vormist ja levitamise viisist – alates 2017. aastast ilmunud trükiseid ja filme ei pea enam eraldi digima, kuna digitaalne algmaterjal loovutatakse koos valminud väljaandega.

Valitsus kiitis seaduse heaks ja esitas selle Riigikogule 10. detsembril 2015. 15. juunil 2016 võttis Riigikogu seaduse vastu ja seadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 2017. 

Keda seadus mõjutab?

Tuleviku digiarenguid ja sellest tulenevalt muutuvaid ja laienevaid kliendi soove arvesse võttev seadus mõjutab kogu Eesti elanikkonda. Riigi huvides on rahvuskultuurile oluliste väljaannete alatine kogumine, säilimine ja mugav kättesaadavaks tegemine.
Säilituseksemplariseadus mõjutab kõiki väljaannete avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud osalisi: autorid, kirjastajad, trükikojad, auviste tootjad ja sundeksemplari saavad raamatukogud.

Mida täpselt muudetakse?

Seni kehtinud sundeksemplari seaduse kohaselt koguti traditsioonili väljaandeid nagu trükiseid, auviseid ja elektroonilisi teavikud. Uue seadusega muutuvad sama oluliseks digitaalsed väljaanded, sõltumata nende praegustest ja tulevastest väljaandmise vormidest. Nende kogumine aitab luua terviklikku digitaalset kogu eesti kultuuripärandist.
Olulisim muudatus on, et seadus algatab trükiste algmaterjali kogumise, et vältida tulevikus trükiste eraldi digimist. Suureneb riiklik panus digiväljaannete ja algmaterjali säilitamistegevuste toetamiseks.

Eesti elanikkonnal laienevad tulevikus võimalused kasutada digitaalset informatsiooni nii:

  • ühest digitaalarhiivist saab mugavamalt lugeda avaliku sektori, näiteks riigiametite väljaandeid (Keskkonnaameti väljaanded, Riigikontrolli auditid jne), organisatsioonide ajakirjanduslikud väljaanded (Maanteeameti „Teeleht“, Päästeameti „Häire 112“ jmt) või ka muid publikatsioone, mis seniajani on olnud laiali paljudel eri kodulehtedel;
  • viies raamatukogus saab kasutada uuemaid teoste säilituseksemplare teenindaja vahenduseta;
  • raamatukogudes väheneb tunduvalt vajadus säilitamise eesmärgil digiteerida juba digitaalselt sündinud trükiseid;
  • väljaandjad saavad oma teavikute säilitamiseks täiendava turvalise digitaalse säilituskeskkonna, mis võimaldab neil edastatud digiväljaandeid ja algmaterjali taaskasutada

Uuendatakse säilituseksemplaride kogumise korraldust, mis on lihtsam eksemplaride loovutajatele ja mugavam nende hoidjatele ehk raamatukogudele. 

  • säilituseksemplare on kokku 4 varasema 8 asemel;
  • eksemplarid loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule, kes edastab need ise säilitajatele, kelleks on Eesti Rahvusraamatukogu ise, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu;
  • rahvusraamatukogule edastatud üks täiendav eksemplar on mõeldud digikoopia valmistamiseks ega kuulu säilitamisele;
  • digitaalarhiivist säilituseksemplaride kättesaadavuse tagavad spetsiaalsed arvutiterminalid lisaks loetletud raamatukogudele ka Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus.

Hea teada

  • uus seadus muutis digitaalsete väljaannete kogumise on sama oluliseks nagu seda on traditsiooniliste väljaannete kogumine; lisandus trükiste ja filmi digitaalse algmaterjali kogumine, säilitamine ja raamatukogu kasutajatele kättesaadavaks tegemine;
  • paranes digitaalsete väljaannete kättesaadavus digitaalarhiivist ning arvutiterminalidest, mis on nimetatud viies raamatukogus selleks otstarbeks sisse seatud;
  • kõik säilitamiseks kogutavad väljaanded loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule, kes vajadusel väljaandjaid ka nõustab ja juhendab;
  • tänu uuele seadusele paraneb väljaannete kättesaadavus vaegnägijatele;
  • rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine ja kättesaadavus;
  • varem säilituseksemplare kogunud raamatukogud, kes edaspidi säilituseksemplari saajate hulgas pole, võivad teatud tingimustel viie aasta pärast anda oma säilituseksemplari kogud vabakasutusse, sh kojulaenutuseks.

 

Säilituseksemplari seadus hakkas kehtima 1. jaanuaril 2017.

 

 

Ülle Talihärm
raamatukogunõunik

Telefon 628 2244
Ulle.Taliharm@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 10. jaanuar 2017