Muinsuskaitsereform

Kultuuriministeerium alustas 2013. aastal koostöös muinsuskaitse valdkonna esindajatega muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamist. Toimus laialdane kaasamine ning eelnõu ettevalmistamine, mis jäi ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus nägi valitsus muinsuskaitsereformi käivitamiseks alates 2019. aastast lisarahastust 1,4 miljonit eurot aastas. See summa on otseselt suunatud omanikele toetuseks, kes soovivad pärandit korrastada. Kultuuriministeerium planeerib lisarahastust kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks. Vahendeid nende kulude katmiseks loodame leida üldiste kultuuritöötajate palgatõusu läbirääkimiste käigus. Muudetud muinsuskaitseseaduse soovib Kultuuriministeerium jõustada 1. jaanuaril 2019.  

Keila-Joa loss. Foto: Sirli Tooming

 

Miks on muinsuskaitsereformi vaja?

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Parku on praegu ligi 25% Eesti ehitismälestistest halvas või avariilises olukorras. Muinsuskaitse valdkonna peamine kitsaskoht on, et kultuurimälestiste omanike, kes vastutavad avaliku huvi orbiidis oleva säilitatava kultuuriväärtuse eest ja riigi kohustused mälestiste säilimise tagamisel ei ole tasakaalus. Samuti vajab korrastamist olemasolev kompensatsioonisüsteem. Selline olukord loob omanikes ebaõiglustunnet ja seab ohtu ka pärandi säilimise. Riik soovib tulla appi mälestiste omanikele ja toetada nende tegevust hooliva koostööpartnerina muinsuskaitsealuste pärandobjektide säilitamisel ja korrastamisel. Reformi tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav ja omanikke kaasav roll.

Parim viis pärandi hoidmiseks, aga ka majanduslikult õigustatud praktika, on seda kasutada ja järjepidevalt hooldada. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad paremat ja atraktiivsemat elukeskkonda, mis omakorda aitab kaasa üldisele elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab riigi konkurentsivõimet.

 

Kuidas mõjutab muinsuskaitsereform majandust?

Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtused suurendavad riigi konkurentsivõimet. Euroopa Liidu statistikaandmetele tuginedes on pärandi panus majandusse suur. Rajatiste renoveerimine ja hooldamine moodustas 2013. aastal 27,5 % ELi ehitustööstuse väärtusest.
Kultuuripärandil on ülekanduv mõju teistesse majandussektoritesse. Näiteks on turismi hinnanguline panus ELi sisemajanduse kogutoodangusse 415 miljardit eurot ja 3,4 miljonit turismiettevõtet pakuvad tööd 15,2 miljonile töötajale, millest paljud on kas otse või kaudselt kultuuripärandiga seotud. 27 % ELi reisijatest märgib, et kultuuripärand on reisi sihtkoha valikul peamine tegur.
Eesti kogemus näitab, et kultuuripärandi korrastamine elavdab ka piirkonna majandust. Näiteks mõisakoolid kannavad lisaks haridusasutuse funktsioonile ka kogukonnakeskuse funktsiooni ning on tihti ka turismisihtkohaks. Haapsalu piiskopilinnuse arendamise projekti realiseerimine looks esialgse hinnangu kohaselt piirkonnas kaudselt tööd 130 inimesele (sh turismiettevõtted, majutus, toitlustus jms).

 

Mis muutusi reform kaasa toob?

Muinsuskaitse seaduse eelnõu näeb ette kuut suuremat muudatust, mille eesmärk on tagada üleminek kontrollivalt muinsuskaitselt kaasavale muinsuskaitsele:

  • riik kompenseerib mälestise omanikule selle osa töödest, mis on erinev tavatöödest – uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve;
  • parem avalik teenus – suurendame ennetustöö osa ja Muinsuskaitseameti rolli omaniku nõustajana;
  • muinsuskaitse tegevuslubade süsteemi kujundame ümber olemasolevate ja uute loodavate kutsete alusel;
  • kaasajastame mälestistega seotud tööde tegemise nõudeid ja menetlemise korda;
  • kultuuriväärtusega leidudega seonduva reguleerime senisest rangemalt, et tõkestada kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust;
  • Muinsuskaitseamet hakkab juhtima nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonna strateegilist koostööd.
 

Kes on sihtrühm?

Reformi tulemusena tuleb riik hooliva ja omanikke kaasava partnerina lähemale ca 100 000 muinsuskaitsealuse objekti omanikule (sh nii füüsilised kui ka juriidilised isikud). Lisaks omanikele mõjutab muudatus valdkonna ettevõtjaid ja tegevusloaga spetsialiste, riigiasutustest Muinsuskaitseametit ja muuseume. Kaudselt mõjutab kultuuripärand kõiki Eesti elanikke ja välisturiste.

 

Mis reformi rakendamine maksab?

Seaduseelnõu rakendamiseks taotles Kultuuriministeerium riigieelarvest aastas täiendavalt 2,1 miljonit eurot. Valitsus nägi 2017. aasta kevadistel riigieelarve strateegia läbirääkimistel Muinsuskaitsereformi läbiviimiseks ette 1,4 miljonit eurot aastas, mis on suunatud toetusteks otseselt omanikele, kes soovivad pärandit korrastada. Ülejäänud rahastus on planeeritud kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks, organisatsioonilisteks ümberkorraldusteks ja töötajate palkadeks. Vahendeid nende kulude katmiseks loodame leida üldiste kultuuritöötajate palgatõusu läbirääkimiste käigus.

 

Seaduse muutmise eelnõuga seotud dokumendid

 
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019, kus kultuuri valdkonna punktis 5 on seatud ülesandeks reformida muinsuskaitsekorraldust.
 
Samuti on valdkonna seadusandluse ajakohastamine märgitud Riigikogu 12. veebruaril 2014. a heakskiidetud dokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (p. 33 Muinsuskaitse).
 
 

Tegevuste ajajoon

 
  • 2013 november - 2014 jaanuar kaardistasid Kultuurministeerium ja Muinsuskaitseamet kehtiva muinsuskaitseseadusega seotud probleeme ja võimalikke lahendusi.
  • 30. jaanuaril 2014 tutvustati kavandatavaid muudatusi Muinsuskaitse Nõukogule.
  • Veebruaris 2014 valmis põhiprobleeme kokku võttev seaduse muutmise taustamemo.
  • 10. märtsil 2014 toimus kaasamiskoosolek omanike esindajatega.

Kutsutud olid: Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Mõisate Ühendus, MTÜ Veskivaramu, Tallinna SRIK, Paide SRIK, Tartu SRIK, asumiseltsid, Riigi Kinnisvara AS.

  • 12. märtsil 2014 toimus kaasamiskoosolek Muinsuskaitseametit nõustavate eri teemavaldkondade eksperdinõukogude liikmetega.

​Kutsutud olid: Arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu, Ehitismälestiste eksperdinõukogu, Maastikuarhitektuuri eksperdinõukogu, Kunstimälestiste eksperdinõukogu, Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, ICOMOS Eesti.

  • 13. märtsil 2014 tutvustati seaduse muutmise kavatsust ja kaardistatud põhiprobleeme Muinsuskaitse Nõukogus.
  • 25. märtsil 2014 toimus kaasamiskoosolek erialaliitudega.

Kutsutud olid: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Projektbüroode Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kultuuri Koda, AS Restor.

  • 27. märtsil 2014 tutvustati kavandatavaid muudatusi 10. Linnade ja Valdade Päevadel.
  • 21. aprill - 13. mai 2014 toimus muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine ministeeriumide, Riigikantselei, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liiduga. Väljatöötamiskavatsus ja selle kohta esitatud arvamused on leitavad Eelnõude infosüsteemist.
  • 8. mail 2014 tutvustati seaduse ettevalmistamist Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti konverentsil „Kultuuripärand, miljööväärtused ja kohalik kogukond“ Lahemaal.
  • Juuni - august 2014 koostati seaduseelnõu ja seletuskirja esimene versioon.
  • 8. - 19. septembril 2014 toimus eelnõu esimese versiooni avalik konsultatsioon muinsuskaitse valdkonna organisatsioonidega.
    Esitatud märkused ja nende vastused on leitavad SIIT (PDF).
  • 11. septembril 2014 tutvustati eelnõu esimest versiooni Muinsuskaitse Nõukogule.
  • 26. septembril 2014 toimus eelnõu arutelu Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukoguga.
  • 30. septembril 2014 tutvustati eelnõud Rakvere Targa Maja konverentsil "Tark vana maja".
    Info selle kohta on SIIN.
  • 16. oktoobril 2014 toimus arutelu muinsuskaitse tegevusalade ja kutsesüsteemi üle.

Kutsutud olid: Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakond, SA Kutsekoda, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Icomos Eesti, AS Restor, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Konservaatorite Ühing, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumi ekspert, Muinsuskaitseamet.

  • 6. novembril 2014 toimus kohtumine Muinsuskaitseameti ja kultuuriväärtusega leide hoiustavate muuseumidega.

Kutsutud olid: Tallinna Ülikooli Arheoloogiakogude osakond, Eesti Ajaloomuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, SA Virumaa Muuseumid, Harjumaa Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Pärnu Muuseum, SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseum, Muinsuskaitseamet.

  • 4. detsembril 2014 toimus kohtumine muinsuskaitse tegevuslubade ja kutsesüsteemi üle.

Kutsutud olid: Eesti Arhitektide Liit, Sisearhitektide Liit, Maastikuarhitektide Liit, Muinsuskaitseamet.

  • 10. detsembril 2014 toimus eelnõu arutelu ehitusseadustiku koostajatega.
  • 23. jaanuaril 2015 tutvustati eelnõud Eesti Planeerijate Ühingu teabepäeval.
  • Kevad 2015 – eelnõu kooskõlastati ministeeriumidega ja toimus avalik konsultatsioon.
  • Kevad 2015 -  Kultuuriministeerium esitas Rahandusministeeriumile eelarve lisataotluse.
  • Märts 2016 - Kultuuriministeerium esitas RES-i eelarve taotluse.
  • September 2016 - valitsus kiitis heaks muinsuskaitsereformi eesmärgid ja põhimõtted.
  • Aprill 2017 - Kultuuriministeerium taotles reformi katteks lisaraha. 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus nägi valitsus muinsuskaitsereformi käivitamiseks alates 2019. aastast lisarahastust 1,4 miljonit eurot aastas. Kultuuriministeerium planeerib lisarahastust kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks.

Muinsuskaitsereformi ettevalmistused jätkuvad, muudetud muinsuskaitseseaduse soovib Kultuuriministeerium jõustada 1. jaanuaril 2019.

Lisainfo
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
 
 

Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik

Telefon 628 2381
Liina.Janes@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 2. juuni 2017