Kunst

Eesti kunstielu areneb jõudsalt. Laiapõhjaline näitusetegevus kodumaal ning Eesti kunstnike ja kuraatorite rahvusvaheline aktiivsus kujundavad koosmõjus meie kaasaegse kunsti nägu. 

Kunstivaldkond koosneb valdavalt vabakutselistest loovisikutest ja omaalgatuslikest ning eraõiguslikest asutustest, puuduvad kesksed riiklikud organisatsioonid. 
 
Keskuste kõrval tegutseb suur hulk regionaalseid algatusi ning professionaalse tugiteenuse pakkujaid, tänu kellele on kunstielu mitmekesine ja võimalusterohke.
 
Kunstipoliitika kujundamisel lähtutakse dokumendist „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.

Katja Novitskova "Approximation (Storm Time)" näitusevaade 2016, Greene Naftali galerii, New York. Foto: Martha Fleming-Ives

 

Rahastamine

Valdkonna peamine rahastaja on Eesti Kultuurkapital. Kultuuriministeeriumi 2017. aasta eelarves on kunstivaldkonna tegevusteks ette nähtud kokku 596 797 eurot, mis on umbes 1/3 Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastaeelarvest.  

Kultuuriministeerium rahastab osaliselt ajalooliselt olulise näituseinstitutsiooni Tallinna Kunstihoone ja valdkondliku infokeskuse Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tegevusi. Alates 2017. aastast on osalise tegevustoetuse saajad ka Eesti Kunstnike Liidu galeriid ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.  Samuti toetatakse riiklikult Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist ning kunstiresidentuuri arendamist Narvas (Eesti Kunstiakadeemia SA). Eesti Kunstnike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kunstnikupalka kokku kaheksale kunstiprofessionaalile. 

Lisaks vahendavad valdkonna loomeliidud – Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingloovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavaid loometoetusi ja -stipendiume. 2017. aastal on loometoetuste ja -stipendiumide summa riigieelarvest kokku üle 200 000 euro. Kunstikorraldajad saavad välistegevusteks toetusi taotleda ka ministeeriumi taotlusvoorudest „Eesti kultuur maailmas“ ja „Riikidevahelised kultuurikoostöölepped“.
 
Kultuuriministeerium annab kunstitudengitele igal aastal välja ka Eduard Wiiralti nimelisi stipendiume, mille summad kogunevad kunstniku teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus saab toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) valdkondlike arenduskeskuste meetmest.
Erasektori osakaal kunstivaldkonna rahastamisel on täna veel suhteliselt väike.
 
Alates 2015. aastast tegutseb ettevõtjate ja kunstimetseenide mittetulunduslik platvorm Outset Eesti, mis toetab liikmetasudest uute kunstiteoste loomist, suurprojekte ning Eesti kunstnike teoste jõudmist avalikesse kunstikogudesse kas ostu või kingitusena. 
 

Näitused

 
2016. aastal toimus Eestis 75 näitusepaigas kokku 717 kunstinäitust, neist 104 väliskunstnike ja –kuraatorite osalusel.
 
Suuremad näituseasutused riiklike kunstimuuseumide kõrval on Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kunstnike Liidu galeriid, maakonnakeskuste linnagaleriid ja kunstiõppeasutuste galeriid.
 
Jõuliselt mõjutab näituseelu omaalgatuslikes projektiruumides toimuv. Näitused on eragaleriide tegevuse keskseks osaks. Kujutava kunsti näitusi korraldavad ka Eesti päritolu internetigaleriid. Märgata on kasvava residentuuride ringi mõju näituste korraldusele.
 

Rahvusvahelistumine

 

Eesti osaleb alates 1997. aastast järjepidevalt rahvuspaviljoniga Veneetsia kunstibiennaalil. Eesti paviljoni korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2017. aastal esindab meil Katja Novitskova näitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega näinud olen“ (kuraator Kati Ilves).

2016. aastal esinesid Eesti kunstnikud kokku 75 näitusel või kunstisündmusel välismaal. Kokku 90 eri kunstnikku ja rühmitust. Suurima arvu välisnäitustega paistsid silma Merike Estna, Flo Kasearu, Marge Monko, Katja Novitskova, Jaanus Samma ja Anu Vahtra.

15 Eesti kunstnikku esindab hetkel aktiivselt mõni rahvusvahelisel kunstiturul tegutsev galerii.
 

 
 
Kunstiteoste tellimise seadus
 
Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus (KTTS), et tuua rohkem kunsti avalikku ruumi.
 
Seadus kehtestab põhimõtte, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.
 
 

Kunstiajakirjandus

 

Kunstiajakirjadest ilmub SA Kultuurileht egiidi all neli korda aastas ajakiri kunst.ee (eesti- ja ingliskeelse paralleeltekstiga). KUNST.EE on ainus omakeelne kunsti- ja visuaalkultuuri ajakiri, mis koondab tähelepanu kaasaja kunstiareenile Eestis ning visuaalkultuuri eri aspektidele. 
 
Kaks korda aastas annab Eesti Instituut välja ingliskeelset väljaannet Estonian Art.
 
Akadeemilist kunstiteadust arendatakse eelretsenseeritava ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi veergudel.
 
Kunstikriitikat kirjutatakse regulaarselt kultuurilehes Sirp, erameediast on püsivad kunstikriitika vahendajad ja kunsti tutvustajad Eesti Ekspressi vahel ilmuv Areen, Postimees ja Eesti Päevaleht, samuti sõltumatu Müürileht.
 
Kriitikat viljeleb läbi erinevate initsiatiivide ka omaalgatuslik kriitikablogi Artishok.
 
Ainsa regulaarse kunstisaatena jätkab ERRi Klassikaraadios „Kunstiministeerium“, kunstiteemasid kajastavad ka ETV „OP“ ning ETV+ „Rabarbar“.

Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajakiri kunst.ee

 

Haridus

 
Kunstialast kõrgharidust saab omandada Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis (kunstide didaktika) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (kunstikorralduse magistriõpe). Kunstialast haridust andva kutseõppeasutusena tegutseb Tartu Kunstikool.

Huvitegevuse vallas on kunstikoolid muusikakoolide kõrval üheks arvukamaks  süsteemse huvihariduse andjaks. Eestis tegutseb 44 huvikooli, mille üheks tegevusalaks on kunst.
 
Olulised partnerid

 

 

Maria-Kristiina Soomre
kunstinõunik