Valdkondlik arengukava "Lõimuv Eesti 2020"

Kultuuriministeeriumis on valminud arengukava „Lõimuv Eesti 2020“, mis sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eelseisva seitsme aasta eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks.

Arengukava on aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2014–2020. Arengukava viiakse elu rakendusplaanide kaudu, mis kirjeldavad täpsemalt strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. 

Arengukava koostamiseks toimusid uuringud, aruteluseminarid, kaasamiskoosolekud, millest võtsid osa tuhanded Eesti inimesed.

Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 29. detsembril 2014 korraldusega nr 582. 

Arengukava rakendusplaani aastateks 2016-2020 ja täiendatud arengukava kiitis Vabariigi Valitsus heaks 16. mail 2016 korraldusega nr 161.

Vaata dokumente:

Lõimuv Eesti 2020 sümboolika

 

Eesmärgid

 

Lõimumispoliitika üldine eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ning eri- keele ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu.

Uus arengukava on aluseks aastatel 2014-2020 ellu viidavale lõimumispoliitikale, seades eesmärgiks:

  • ühiskonna sidususe suurendamise,
  • Eesti riigi konkurentsivõime tõstmise,
  • julgeoleku tagamise,
  • eesti keele ja kultuuri säilimise,
  • rahvusvähemuste kultuuride säilitamise,
  • kasvava tolerantsuse eri ühiskonnagruppide suhtes,
  • tugevama kodanikuidentiteedi.

„Lõimuv Eesti 2020” eesmärkide saavutamisse panustavad otseselt „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”, „Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020”, „Eesti keele arengukava 2011–2017”, „Keelekümblusprogrammi strateegia 2014–2020”, „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014” tegevused ning Töötukassa pakutavad individuaalsetest vajadustest lähtuvad tööturuteenused. 

 

Juhtimine ja elluviimine

Lõimumiskava valdkondadevaheline strateegiline juht on arengukava juhtkomitee. Kultuuriministeerium korraldab juhtkomitee ja juhtrühma tööd nii sisuliselt kui ka tehniliselt. 

Arengukava tööd juhib arengukava juhtrühm. Lisaks avaliku sektori organisatsioonidele kaasatakse juhtrühma töösse jooksvalt valdkonna eksperte eelkõige teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast. Juhtrühma juht on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler.

Arengukava elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium. Teised kaasatud ministeeriumid ja nende rakendusasutused on kooskõlastanud arengukavas kajastatud oma vastutusalas olevad tegevused ja vastutavad nende elluviimise eest.

 

Rahastamine

 

Valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 kogumaksumus aastatel 2014–2020 on 73,52 miljonit eurot.

Arengukava rahastavad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium. Arengukava tegevusi toetavad lisaks riigieelarvelistele vahenditele Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020.

Täpsemad tegevused ja selleks ettenähtud summad on esitatud Lõimuv Eesti 2020 rakendusplaanides.

Lisaks panustavad Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium  väljaspool käesoleva arengukava rakendusplaani täiendavaid vahendeid  keelekümblusprogrammi elluviimiseks, keeleõppekulude hüvitamiseks, täiskasvanute riigikeeleoskuse parandamiseks ja lõimumisvaldkonda toetava ühtse noorsootöö tegevusteks, uussisserändajatele tugiteenuste arendamiseks ja tööturuteenuste elluviimiseks.

Riigi eelarvestrateegias on lõimumine horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Arengukava arvestab samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 eesmärkidega, mis puudutavad majandusliku toimetuleku parandamist, sisejulgeoleku tagamist, täiskasvanute eesti keele õppimist ja eestikeelse hariduse toetamist vene õppekeelega koolis, kodakondsuse omandamist naturalisatsiooni teel ja inimeste teadlikkuse suurendamist õiguskeskkonnast.

Arengukava seostub Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusala tegevuste ning „Eesti elukestva õppe strateegia 2020”, „Eesti keele arengukava 2011–2017”, „Keelekümblusprogrammi strateegia 2014–2020”, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”, „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014” ning „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020” käigus läbiviidavate tegevustega.

 

Seire

 

Arengukava tegevusi monitooritakse jooksvalt, sh ekspertarvamuste ja -hinnangute abil, iga-aastaste aruannete ja iga kolme aasta järel tehtava monitooringu kaudu. Lõimumismonitooringuga vaadeldakse arengukava tegevuste elluviimise edukust kõikide arengukavas väljatoodud sihtgruppide ja valdkondade lõikes. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmekogumise suunaga monitooring viiakse läbi aastatel 2014-2015, 2017, 2020–2021.

 

Arengukava koostamise protsess

 

Valitsus andis 11.10.2012 Kultuuriministeeriumile ülesande alustada uue lõimumiskava koostamisega.

Arengukava koostamisel oli läbivaks põhimõtteks kaasamine. Oma sõna said kaasa öelda valdkonna eksperdid ja erinevate avalike arutelude käigus ligi tuhat inimest üle kogu Eesti.

Koostamise protsessis oli põhiroll arengukava juhtkomiteel ja juhtrühmal, kus olid esindatud kõigi seotud asutuste esindajad.

Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 29. detsembril 2014 korraldusega nr 582.

 

Varasemad lõimumiskavad

 


Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” on kahe varasema arengukava - riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” – loogiline järg.

 

Aleksandr Aidarov
kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

Telefon 628 2226
Aleksandr.Aidarov@kul.ee

 
Viimati uuendatud: 1. september 2017