Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu tulemused

Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitud lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, mida viiakse läbi iga kolme-nelja aasta tagant. 2015. aasta uuring on järjekorras kuues. Monitooring otsib vastuseid erinevatele keeleruumi, majanduslikku ebavõrdsust, tööturgu, ettevõtlikkust, haridust, ühiskonnaelus osalemist ning riigiinstitutsioonide usaldamist puudutavatele küsimustele.

 

Uuringu taustast:

Integratsiooni monitooringu eesmärk on välja selgitada ühiskonnas valitsevad hoiakuid ja kogemusi eri rahvusest inimeste lõimumisel. Uuringu tulemused moodustavad väärtusliku infoallika seniste lõimumistegevuste hindamiseks ja edasiste poliitikasuundade kavandamiseks. Lisaks sellele teevad uuringu läbiviijad ettepanekuid ja soovitusi lõimumisvaldkonna arendamiseks.

Monitooring annab vastused erinevatele küsimustele, mis puudutavad keeleruumi, sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, tööturgu, haridust, ühiskonnaelus osalemist ning usaldust riigiinstitutsioonide vastu. Tulemused puudutavad ka selliseid valdkondi nagu inimeste omavahelised kontaktid, võrdne kohtlemine, kodakondsus, riigiidentiteet,  meedia tarbimine ja osalemine poliitilises elus. Monitooringu tulemusi kasutavad oma töös lõimumisvaldkonna poliitikakujundajad, teadlased ja lõimumiskava tegevusi ellu viivate asutuste ja kodanikeühenduste eksperdid.

2015. aasta monitooringu koostasid Balti Uuringute Instituudi, Tallinna Ülikooli ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS eksperdid. Uuringu autoriteks on Kristina Kallas, Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Ellu Saar, Jelena Helemäe, Laura Kirss, Cenely Leppik, Külliki Seppel, Kats Kivistik, Pille Ubakivi-Hadachi

Uuringu maksumus oli kokku 79 944 eurot.

Uuringu andmed saadi tänavu jaanuaris ja veebruaris läbiviidud üle-Eestilisest küsitlusest ning kolmest fookusgrupi uuringust, mis keskendusid mitmekeelsele koolile, meediatarbimisele ja eri rahvusest noorte võimalustele tööturul.

 

Uuringu olulisemad järeldused olid järgmised:

 

Positiivne:

  • Teistest rahvustest inimeste eesti keele oskus paraneb ja eesti keele oskuse positiivne sümboolne tähendus suureneb;
  • teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on sarnane eestikeelsete noorte omale, st. oluliselt kõrgem võrreldes venekeelse vanema põlvkonnaga;
  • Eesti riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis on seotud eestivenelaste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega, on head;
  • võrreldes varasemate monitooringutega on eestlaste suhtumine kodakondsusnõuete leevendamisesse muutunud leebemaks. Valdav enamus leiab, et Eesti kodakondsuse võiksid saada kõik Eestis sündivad lapsed olenemata nende vanemate kodakondsusest, aga ka teised Eestis sündinud inimesed.

Probleemne:

  • Määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kelle seas on ka Eestis sündinud noori. Lisaks oskab oma hinnangul piisavalt hästi eesti keelt 23% määratlemata kodakondsusega inimestest;
  • suurenenud on sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine teistest rahvustest Eesti inimeste poolt, samuti tajutakse  venekeelse kooli reformi tulemusi negatiivses võtmes;
  • jätkuvalt on teistest rahvustest inimeste usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu oluliselt madalam võrreldes eestlastega;
  • Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on oluliselt nõrgemad võrreldes teiste Eesti piirkondadega.


Kõikidest ülejäänud uuringutulemustest saate lähemalt lugeda SIIT

Loe ka eelmise, 2011. aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohta.

Eelnevate uuringute tulemused on kättesaadavad SIIT.

 

Pressiteated

  • /.../
  •  

Videod

  • /.../
  •  

 

 

 

Aleksandr Aidarov
kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

Telefon 628 2226
Aleksandr.Aidarov@kul.ee

 
Viimati uuendatud: 2. märts 2018