Kultuuriline mitmekesisus ja lõimumine

Eestis elab viimase rahvaloenduse andmetel 192 rahvuse esindajaid. 69 protsenti elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 25 protsenti venelased, 2 protsenti ukrainlased, 1 protsent valgevenelased ning 0,8 protsenti soomlased.

Kultuuriministeeriumi ülesanne on toetada Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurielu ning aidata säilitada nende kultuurilist omapära ja keelt. Ministeerium toetab ka vähemusrahvuste kultuuriseltse ja aitab edendada nende kultuurielu ja tegevust.

 

Lõimumine

Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on kaasa aidata Eestis sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.

Valdkondlik arengukava "Lõimuv Eesti 2020 seab eesmärgiks kolm laiemat väljakutset:

  • kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike, avatuse suurendamine ja hoiakute kujundamine lõimumist toetavaks;
  • eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas;
  • uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine.

Eestis vastutab lõimumispoliitika elluviimise eest Kultuuriministeerium.

     

    Statistika

    2015. aastal valmis Kultuuriministeeriumi ja Statistikaameti koostöös lõimumisvaldkonna integreeritud andmebaas, kus kaardistati Statistikaameti olemasolevaid lõimumisvaldkonda puudutavad uuringuid ja andmekogud ning analüüsiti nende kasutatavust lõimumisalase statistika tegemiseks.

    Lõimumisnäitajad kajastavad eri koduse keele, kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist, tööhõives osalemist, sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ja elamistingimusi.

    Seotud asutused

    Lõimumine on laiapõhjaline ühiskondlik protsess ning hõlmab paljusid eluvaldkondi. Sidusama ühiskonna saavutamisse panustavad peale Kultuuriministeeriumi ka teised ministeeriumid: Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium

    Lõimumistegevustes on keskne roll Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA), SA-l InnoveEesti Rahvusringhäälingul, kohalikel omavalitsustel ning kodanikeühiskonna organisatsioonidel.

    Seotud fondid

     

    Uuringud

    Kultuuriministeeriumi tellitud uuringud leiate SIIT.

     

     

    Lõimumine ja Euroopa Liit

    Üks viiest Euroopa Liidu eesmärgist 2020. aastaks on suurendada 20–64-aastaste tööhõivet üle liidu 75 protsendini. Et säilitada ja suurendada seejuures majanduse konkurentsivõimet, tuleb tööturule senisest enam erisuguseid rühmi kaasata, mõeldes samas ka vähelõimunud püsielanikele ja välistööjõule.
     
    Tartu Ülikooli teadlaste 2015. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni seire kinnitab, et uussisserännanute ja vähelõimunud elanike töötusmäär on kõrgem kui teistel Eesti elanikel. Sageli peetakse tööhõive probleemideks halvemat eesti keele oskust, väheseid sotsiaalseid kontakte ja puudulikku või raskesti kättesaadavat infot tööturu jm ühiskonda puudutavate võimaluste kohta.  
     
    Seetõttu toetatakse Eestis elavate ja ühiskonnas vähelõimunud püsielanike lõimumist Euroopa Sotsiaalfondist ja riiklikust struktuuritoetusest perioodil 2014–2020 kokku 10 miljoni euroga.

    Lisainfo

     

    UNESCO

    Kultuurilise mitmekesisuse valdkonna üks alusdokumente on UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, millega on liitunud üle 100 riigi.

    Konventsiooni rakendamise eest Eestis vastutab Kultuuriministeerium.

     

     

    Rahvusvähemused

    Eestis elab peale eestlaste ligikaudu 190 rahvuse esindajaid. Suuremad rahvusrühmad on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.
     
    Maailma kõigis demokraatlikes riikides on vähemusrahvused kaitstud seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sh ka Eesti, on võtnud vastu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni. Konventsiooni sätted käsitlevad vähemusrahvuse keele kasutamist, nimede tunnistamist, haridust, meediat, sundassimileerimise keelustamist ning kultuuri kaitset ja arengut. Ka Eesti põhiseadus sätestab: „Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus“ (§ 49).
     
    Oma kultuuri ja rahvusliku eripära (kombed, tavad, keel) säilitamise nimel koonduvad ühte rahvuskoosseisu kuuluvad inimesed Eestis rahvuskultuuriühingutesse.
     
    Kui 1989. aastal oli Eestis registreeritud 22 rahvuskultuuriühingut, siis aastaks 2014 on neid üle 300. Suuremat osa neist ühendavad katusorganisatsioonid. 
     

    Rahvuskaaslased ja hõimurahvad

    Kultuuriministeerium toetab rahvuskaaslaste ja soome-ugri hõimurahvaste kultuurisuhete hoidmist Eestiga, aidates säilitada nii Eestis kui ka teisel pool piiri elavate hõimurahvaste ja rahvuskaaslaste kultuurilist identiteeti.

    Rahvuskaaslased

    Väljaspool Eestit elab umbes 14 protsenti eestlastest. Eesti kultuuri ja kodumaaga ühenduses püsida on oluline ka välismaal elades. Kultuurisidemete säilitamiseks väliseestlastega toetab Kultuuriministeerium väliseesti kultuuriorganisatsioone, kes soovivad edendada ja hoida Eesti kultuurielu aktiivsena ka väljaspool riigipiire. 
     
    Vabariigi Valitsus on perioodiks 2014–2020 heaks kiitnud rahvuskaaslaste programmi, mis toetab väliseesti õppeasutusi, kultuuri, arhiivindust ja väliseestlaste tagasipöördumist Eestisse.  Kultuuriministeerium toetab välismaal elavate rahvuskaaslaste kultuuriprojekte, et soodustada väliseesti keskuste ja ühenduste kontakte Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühendustega. Lisaks toetatakse väliseestlaste osalust Eestis toimuvatel kultuuri suurüritustel ja koolitustel, samuti kontaktide loomist ida ja lääne kogukondade esindajate ja Eesti vahel.
     
    Rahvuskaaslaste programmi koordineerib ja finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium. Kultuuriministeerium osaleb rahvuskaaslaste programmi nõukogu töös ja toetab kultuurisuhete hoidmist kogukonnaga väljaspool Eestit.
     

    Hõimurahvad

    Kultuuriministeerium toetab koostööd soome-ugri hõimurahvastega ja rahastab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevust, mis arendab sidemeid soome-ugri rahvaste vahel ja toetab soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist.
     
    Toetust on leidnud soome-ugri hõimurahvaste koostööle pühendatud konverentsid, töörühmad ja seminarid, samuti noortelaagrid, kultuurifestivalid, ekspeditsioonide tulemusi tutvustavad näitused ja infomaterjalide levitamine. MTÜ Fenno-Ugria Asutus on kompetentsikeskus, mis arendab sidemeid soome-ugri rahvaste vahel ning toetab soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist. 
     

    Rahvusvähemuste õigused, Euroopa Nõukogu ja ÜRO

    Üleilmastumine ja rahvastiku mobiilsus on toonud vähemusrahvuste õiguste käsitusse uusi probleeme, mille lahendamisel on oluline osa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil ja Euroopa Nõukogul. Kultuuriministeerium on Euroopa Komisjonile Integratsiooni Kontaktpunkt.

    Lõimumise valdkonna seadustega saab tutvuda valdkonna seaduste leheküljel

     

    Aleksandr Aidarov
    kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

    Telefon 628 2226
    Aleksandr.Aidarov@kul.ee