Etendusasutuse seaduse muutmine

Milline on praegune olukord?


Kehtiv etendusasutuse seadus jõustus 2003. aastal. Kuigi selles arvestatakse osaliselt erinevates omandivormides tegutsevate teatrite eripärasid, on seadus üles ehitatud eeskätt riigietendusasutuste tegevuse korraldamiseks. Tänaseks on etendusasutuste maastik oluliselt muutunud – kõik kunagised riigietendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks ning erateatrite hulk on oluliselt kasvanud. Aastal 2016 toetas Kultuuriministeerium 25 etendusasutust, millest 15 olid eraetendusasutused. Seega vajab ülevaatamist, milliseid regulatsioone saab endiselt kasutada ning millised vajavad täiendamist, arvestades tänapäevase teatripildi nii vormilise kui ka sisulise mitmekesisusega.

 

Miks vajab etendusasutuse seadus uuendamist?


Kehtivas seaduses on sisulisi muudatusi tehtud vaid kahel korral, peamiselt loominguliste töötajate töölepinguid puudutavas osas. Praeguseks on tekkinud olukord, kus seadus ei ole suuresti enam rakendatav ning praktikas on sellest etendusasutuste töö korraldamisel ja nende rahastamisel keeruline lähtuda.
Üheks oluliseks eesmärgiks seaduse muutmisel on, et riigieelarvest toetuse saamise taotlusprotsess oleks selge, läbipaistev ja mõistlikult töömahukas. Praegune rahastamissüsteem, mille aluseks on teatrivaataja teenindamise kulu ja arvestusliku piletihinna vahe,  ei ole piisavalt efektiivne.
Lisaks on etendusasutuste igapäevatöö korraldust ja juhtimist puudutav reeglistik vananenud või muudel põhjustel sobimatu. Näiteks vajavad uuendamist  avalikkuse teavitamise või rahvuskultuuriliselt oluliste lavastuste salvestamise ja säilitamise nõuded digiajastul.

 

Keda seaduse uuendamine mõjutab?


Kavandatavad seadusemuudatused puudutavad kogu etenduskunstide valdkonda ja selles tegutsevaid asutusi, sh rahvusooperit, mille tegevust reguleerib eraldi rahvusooperi seadus. Kaudselt on mõjutatud etenduskunstide loomeliitude liikmed. Mõjutatud sihtrühm on ka publik, sest planeeritavad muudatused annavad võimaluse toetada valdkondlikku mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust kõikides piirkondades.

 

Mis seaduse kaasajastamisega täpsemalt muutub?


Seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osalistele üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab otsuste langetamisel arvestada asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Valdkonna professionaalidele on tagatud mõistlik sissetulek tegutsemaks oma erialal põhitegevusena. Seadus sisaldab raskusteta mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama.

 

Milline on seaduse uuendamise ajakava?


Väljatöötamiskavatsus edastati asjakohastele asutustele 2016. aasta veebruaris ning kevadperioodil toimusid kohtumised ministeeriumis materjali arutlemiseks erinevate teatrivaldkonna organisatsioonide, nt Näitlejate Liit ning Etendusasutuste Liit, ning eri omandivormides tegutsevate etendusasutuste esindajatega. 2016. aasta teises pooles soovime sõnastada etendusasutuse seaduse konkreetsed muudatused seaduse muutmise eelnõus.

 

Lisainfo
Katre Väli
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik
Katre.Vali@kul.ee
Viimati uuendatud: 2. veebruar 2018