Filmikunst

Eestis käiakse üha rohkem kinos, kinoskäikude arv aastas kokku läheneb 3 miljonile. Riigis tegutseb erineva regulaarsusega 47 kino (kokku 72 ekraani). Eesti film tähistas 2012. aastal 100. sünnipäeva.

Et tagada ühe sajandi jooksul loodud üle 15 000 filmiteose säilimine, on riik toetanud pärandi restaureerimist, digiteerimist ja süstematiseerimist.
 
Töös on ka filmipärandi massdigiteerimise kava. Väga suure töö on selle nimel teinud Eesti Filmi Andmebaasi loojad, kelle põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele.
 
Eesti filmielu korraldab riigi loodud sihtasutus Eesti Filmi Instituut.
 
Eesti filmikunsti ajaloost annab ülevaate Eesti Instituudi inglisekeelne trükis "The World of Estonian Cinema".
 

Filmikonkurss Eesti Vabariik 100

Selle viimaste aastate suurima filmikonkursi peamisi eestvedajaid on Eesti Filmi Instituut. 2018. aastal linastub Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul 5–7 filmi, mille ideekonkurss korraldati Eesti Vabariik 95 programmi osana ja kust võttis osa 152 tööd.
 
Filmiideede konkursi korraldasid Riigikantselei, Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Instituut. 
 
Konkursi kohta saab lähemalt lugeda Eesti Filmi Instituudi veebilehelt.

2013. aasta parimaks Eesti filmiks valiti "Mandariinid" (Foto: Allfilm)

Haridus

Eestis saab filmieriala õppida Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis, mis on ühtlasi ainuke ülikool Põhja-Euroopas, kus on võimalik filmi, televisiooni ja meedia erialasid õppida ka inglise keeles.
 

Statistika

 

  • Filmi ja video valdkonnas tegutseb Eestis üle 360 ettevõtte, kus töötab ligikaudu 1100 inimest.
  • Filmisektori kogutulu on pea 51 miljonit eurot, sellest 12,6 protsenti finantseerib riik (Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital) ning 1,3 protsenti välisfondid. 
  • 2014. aastal maksis kinopilet keskmiselt 4,9 eurot ja kinos käidi 2,6 miljonil korral.
  • Mängufilme valmis 2014. aastal 6, 2013. aastal 7, 2012. aastal 10 ja eelnevatel aastatel vastavat 7 ja 4. Kodumaiste filmide turuosa on viimastel aastatel olnud 6–7 protsenti. . 
  • 2013. aastal oli Eesti filmiklastri ekspordi koguväärtus 1,9 miljonit eurot, 2012. aastal 1,275 miljonit eurot ja 2011. aastal 547 000 eurot.  
 

Rahastamine

 

Riik rahastab Eesti filmitootmist peamiselt Eesti Filmi Instituudi ja Kultuurkapitali kaudu. Lisaks on filmitootjatel võimalik taotleda tuge Euroopa Liidu programmidest. 

Kultuuriministeerium jagab tegevustoetusi Eesti Filmi Instituudile, Pimedate Ööde filmifestivalile ja Pärnu rahvusvahelisele dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalile.
 
Filmiürituste korraldust on toetanud Kultuuriministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu ning valdkonda puudutavale tegevusele on toetust jaganud ka Eesti Rahvuskultuuri Fond.
 

Seadused

 

Filmivaldkonda reguleerivad kaudselt loomeliitude ja loovisikute seadus ning autoriõiguse seadus.
 

Rahvusvaheline tegevus

 

Kultuuriministeerium on sõlminud filmitootmise koostööleppe Iisraeli ja Lõuna-Koreaga. Suurenenud on riigi toetus ekspordile ja rahvusvahelistumisele (sh tootmine, eksport, rahvusvaheline kaastootmine).

Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik raha toetusprogrammist "Eesti kultuur maailmas". See programm toetab projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Samuti toetatakse kultuurikollektiivide ja loomeettevõtjate pääsu rahvusvahelisele areenile.
 
Kultuuriministeeriumi esindajad osalevad Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu filmipoliitika töörühmades ja protsessides.
 
Viimastel aastatel on astutud mitu sammu Eesti filmitööstuse institutsionaalse ja professionaalse arengu nimel – üha rohkem tootmisteenust pakkudes soodustatakse välisfilmide tegemist Eestis. Mitu asutust tegutseb selle heaks, et Eestis võttegruppide teenindamiseks optimaalsed tingimused luua.
 

Eesti filmitööstust arendavad asutused

  • Eesti Digikeskus – vahendab järeltootmisteenuseid (digitaalne pildi- ja helitöötlus ning koopiate valmistamine).
  • Viru Filmifond – Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka valla ühisprojektina loodud filmifond, mis toetab filmide tootmist Ida-Virumaal. Viru Filmifondi eesmärgiks on edendada Ida-Virumaal professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist, tuua Ida-Virumaale investeeringuid, reklaamida Ida-Virumaad Eestis ja välismaal.
  • Eesti Filmiklaster – EASi klastrimeetmest rahastatud initsiatiiv, mille idee on tõhustada filmiettevõtete koostööd ja suurendada Eesti filmitootmisteenuse konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Rahvusvaheliselt on klaster tuntud Estonian Film Commissioni nime all.
 

Tähtsamad partnerid

 

Eesti Filmi Instituut 
Eesti filmipoliitika elluviija. EFI saab Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust ning toetab selle eest omakorda Eesti filmide loomist, tootmist ja levitamist Eestis ning välismaal, samuti ristmeedia projektide arendamist ning võimalusel ka kvaliteetsete telesarjade arendamist ja tootmist.
 
EFI hoolitseb ka filmipärandi digiteerimise ja populariseerimise eest ning toetab ka filmiteaduse edenemist Eestis.
 
EFI-le kuulub Tallinnfilmi kaubamärk ja selle pärand, samuti Tallinnfilmi tütarettevõte kino OÜ Artis. 
 
Balti Filmi- ja Meediakool 
Rahvusvahelise orientatsiooniga ülikool, mille õppekeel on peamiselt inglise keel. Õpetatakse filmierialasid (režii, operaatorid, monteerijad, stsenaristid, produtsendid jt), audiovisuaalmeediat (rõhuga televisioonil) ning ristmeediat. 

Loomeliidud ja esindusorganisatsioonid

  • Eesti Kinoliit
  • Eesti Dokumentalistide Gild
  • Eesti Stsenaristide ja Režissööride Liit
  • Animaliit
  • Filmioperaatorite Liit
  • Eesti Kaamerameeste Liit
  • Eesti Filmitootjate Liit
  • Eesti Rahvuslik Produtsentide Ühing 
 

Mati Kaalep
audiovisuaalnõunik

Telefon 628 2238
Mati.Kaalep@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2016