Arhitektuur

Arhitektuuriteadlikkus on Eesti ühiskonnas viimastel aastatel kasvanud ja arhitektuurist räägitakse avalikus diskussioonis aina enam.

Valdkonna käsitlus on laienenud ja see hõlmab nüüd kõige üldisemalt elukeskkonda puudutavaid allvaldkondi nagu planeerimine, sise-, maastiku- ja mahuline arhitektuur, urbanistika ja avaliku ruumi kunst.

Arhitektuurivaldkonna esiletõusus on suur teene Eesti Arhitektide Liidul ja MTÜl Eesti Arhitektuurikeskus, samuti arhitektuurivaldkonna algatusel loodud Arhitektuurikojal.
 
2008. aastal möödus 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Sel puhul kuulutati 2008. aasta Eestis arhitektuuriaastaks.
 

Ehitatud keskkonna kavandamist suunavad riiklikul tasandil viis ministeeriumi:

  • Kultuuriministeerium – arhitektuuripärandi kaitse ja arhitektuur kui kunstivaldkond, arhitektuuripoliitika elluviimise kontroll;
  • Siseministeerium – ruumiline planeerimine, regionaalareng ja kohaliku omavalitsuse küsimused;
  • Keskkonnaministeerium – keskkonnakaitse, maastike kaitse; 
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – ehitus- ja elamumajandus;
  • Rahandusministeerium – riigi kinnisvaraportfelli haldus, riigihanked. 

Eesti virtuaalpaviljon Veneetsia biennaalil 2014 (illustratsioon: Johanna Jõekalda, Johan Tali, Siim Tuksam)

Haridus

Arhitektuurialast kõrgharidust saab omandada:
  • Eesti Kunstiakadeemia - arhitektuur ja sisearhitektuur;
  • Tallinna Tehnikaülikool - arhitektuur;
  • Tallinna Tehnikakõrgkool - rakendusarhitektuur.
 

Statistika

 

  • Eestis tegutseb arhitektuurivaldkonnas ligikaudu 500 ettevõtet.
  • Töötajaid on arhitektuurse projekteerimise, ruumilise planeerimise ja maastikuarhitektuuri ettevõtetes umbes 1200.
  • Olulisemad välisturud on Soome, Ukraina, Valgevene ja üha enam ka Aafrika riigid.

Loe lisaks

Tutvu arhitektuuri rahastamise poliitikaga, rahvusvahelise koostöö ning Kultuur 2020 arengusuundadega.

Rahastamine

Arhitektuuri rahastamise poliitikast.

Loe lisa »

Rahvusvaheline koostöö

Arhitektuurialane koostöö rahvusvahelises võrgustikus.

Loe lisa »

Kultuur 2020 ja arhitektuur

Arhitektuuri arengusuunad aastani 2020.

Loe lisa »

 

Arhitektuuripoliitika

Eesti arhitektuuripoliitika põhineb samanimelisel dokumendil "Eesti arhitektuuripoliitika (37.14 KB, PDF)", mille Vabariigi Valitsus 2002. aasta 22. oktoobril heaks kiitis. Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. 

Mida dokument reguleerib?

Dokumendis on esile toodud asjaosaliste kohustused ja vastutus.

RIIK
Riik vastutab elukeskkonna eest. Turvaline, hästi toimiv ja hea ehituskunstilise kvaliteediga keskkond on igaühe põhiõigus, mille riik tagab seaduste ja elukorraldusega.

KOHALIK OMAVALITSUS
Planeerimise, kavandamise ja ehitusala korralduse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus saab kehtestada ja rakendada kohalikke reeglistikke (nt ehitusmäärusi), pikaajalisi programme ja strateegiaid planeerimise ja arhitektuurse kavandamise kohta, samuti koordineerida planeerimist selleks teenust ostes või ise planeeringuid koostades. 

ERA- JA KOLMAS SEKTOR
Tellijal on vabadus tegutseda tingimusel, et ta ei sea ohtu inimeste elu ega kahjusta kellegi õigusi. Selleks tuleb kinni pidada ehitusnormidest ja oma tegevus teistega kooskõlastada. Era- ja kolmas sektor on avaliku sektori partnerid esteetiliselt kõrgeväärtusliku elukeskkonna loomisel. 

Mis on arhitekti kohustused?

Dokument käsitleb arhitekti elukutse kohustusi ja vastutust.

Eesti professionaalseid arhitekte ühendab 1922. aastal loodud Eesti Arhitektide Liit.
 
Arhitekt on spetsialist, kelle professionaalsuse määrab tema hariduse tase. Arhitektuuripoliitikat peab toetama hariduspoliitika.
 
Arhitekti suhe ühiskonnaga ei ole üksnes esteetikakeskne, vaid ka sotsiaalse mõõtmega. Viimasele annavad aluse riigi usaldus ja ühiskond, kes tunnustab arhitekti kui elukeskkonna kujundajat. 
 
Elukeskkonna kvaliteet oleneb arhitekti kui selle keskkonna kavandaja professionaalsusest ja kutse-eetikast.
 
Arhitektide professionaalsusest oleneb suurte materiaalsete vahendite paigutus, millega kaasneb suur vastutus ühiskonna ees. 

Mis on arhitektuuripoliitika eesmärk? 

Dokumendi järgi on Eesti arhitektuuripoliitikal kuus suuremat eesmärki:

  • käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust;
  • luua eeldused elanikkonna sotsiaalseid vajadusi rahuldava, turvalise ja harmoonilise elukeskkonna kujundamiseks;
  • süvendada ühiskonna vastutustunnet oma elukeskkonna ees, edendades arhitektuurikasvatust ja arhitektuuri populariseerimist;
  • toetada ruumilist planeerimist, väärtarhitektuuri loomist ja kvaliteetset ehitust;
  • toetada arhitektuurihariduse ning arhitektuuri, planeerimise, linnaehituse, ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide uurimise arengut;
  • edendada soodustavate meetmetega arhitektuuripärandi kui rahvuskultuuri ajaloo ühe kandja säilitamist.
 

 

XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

 

Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurimuuseumi eestvõttel selgitati 2008.–2013. aastal välja Eesti 20. sajandi arhitektuuri paremik. Sündis andmebaas, mille materjalide abil saavad kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad koostada üld- ja detailplaneeringuid ning teha ettepanekuid miljööväärtuslike alade arvelevõtuks. Arhitektuuriajaloolased saavad andmebaasi kasutada uurimistööks. 
 
20. sajandi arhitektuuri andmebaasiga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti veebilehel.
 

Tähtsamad partnerid

 

MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus
Arhitektuurivaldkonna arenduskeskus, mille põhitegevus on arhitektuuri populariseerimine, Eesti arhitektuuri tutvustamine välismaal, arhitektuurieksport ning arhitektuuri huvihariduse ja täiendkoolituse käivitamine. Arhitektuurikeskus on Kultuuriministeeriumi põhikoostööpartner loomemajanduse ja ekspordiküsimustes.

Eesti Arhitektuurimuuseum 
Muuseum dokumenteerib, säilitab ja tutvustab Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut.

Arhitektuurikoda
Ruumivaldkonna katusorganisatsioone ja erialaliite koondav seltsing, mis on loodud eesmärgiga tugevdada valdkonda regulaarse suhtluse kaudu.

Euroopa Arhitektuuripoliitikate Foorum (European Forum for Architectural Policies)
Euroopa arhitektuuripoliitikat kujundav organisatsioon, kuhu Kultuuriministeerium kuulub alates 2007. aastast.

SA Kutsekoda 
Sihtasutus, mis korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja koordineerib kutseeksamite korraldust.

Riigi Kinnisvara AS 
Riigile kuuluv kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, kes nõustab riiki kinnisvara küsimustes.

Erialaorganisatsioonid

  • Eesti Arhitektide Liit
    Arhitekte ühendav loomeliit. Arhitektide Liit tegeleb arhitektuuriürituste ja -võistluste korraldamisega ning kutsekvalifikatsiooni tunnistusi. EAL esindab Eesti arhitekte rahvusvahelistes organisatsioonides ACE - Euroopa Arhitekide Nõukogu, BAUA – Balti Arhitektide Liit, UIA – Maailma Arhitektide Liit.
  • Eesti Sisearhitektide Liit
    Sisearhitekte ühendav loomeliit. Sisearhitektide Liit väljastab sisearhitektide kutsekvalifikatsiooni tunnistusi.
  • Eesti Maastikuarhitektide Liit 
    Maastikuarhitektide ja maastiku-arhitektuuriteadlaste loominguline erialaühendus. EMAL väljastab maastikuarhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistusi.
  • Eesti Projektbüroode Liit
    Ehituskonsultatsiooniteenuseid osutatavate ettevõtete ühendus.
  • Eesti Planeerijate Ühing 
    Ruumilise planeerimisega tegelevate isikute ühendus.

Kogukondlikud organisatsioonid

 
 

Veronika Valk
arhitektuuri- ja disaininõunik

Telefon 682 8207
Veronika.Valk@kul.ee