Sa oled siin

Arhitektuuri ja disaini projektid

2. Taotlusvooru eesmärk on eesti arhitektuurivaldkonna (sh mahuline arhitektuur, planeerimine, sise- ja maastikuarhitektuur, urbanistika) ja disainivaldkonna (sh tootedisain, graafiline disain ja teenusedisain) arendamine ja populariseerimine.

Taotlusvooru aluseks on 13.12.2016 käskkiri nr 239.

Toetust võivad taotleda eraõiguslikud juriidilised isikud ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei tohi olla taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel:

  • maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
  • Majandusaastaaruande esitamise võlga.
  • Täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).

Toetuse taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projektile antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 tähenduses.

 

Taotlemine ja aruandlus

Taotluse esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2017.
 
Taotlus esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).
 
Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.
 
 

Komisjon:

Indrek Rünkla - Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik, komisjoni esimees
Maarja Mõtus - tootedisainer, Eesti Disainerite Liidu liige
Kaarel Mikkin - teenusedisainer
Peeter Pere - arhitekt, EAL asepresident ja Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu esimees
Merle Karro-Kalberg - maastikuarhitekt, Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige
Maris Kerge - sisearhitekt, Eesti Sisearhitektide Liidu liige.
 

 

 

Tingimused

 

 

Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille omafinantseeringu (toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus, mis ei ole kaetud riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või teiste kaasfinantseerijate poolt) osa moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 20 protsenti.

Toetust võivad taotleda:

  • Eesti registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel:
    • maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud
    • majandusaasta aruande esitamise võlga;
    • täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
  • Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
  • Toetust ei saa taotleda nimetatud isikud kui nad on raskustes olevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses ja/või kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus toetuse tagasimaksmiseks.

Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena:

  • arhitektuuri ja disainialaste sündmuste ja festivalide korraldamist Eestis;
  • osalemist rahvusvaheliste arhitektuuri- ja disainivaldkonna võrgustike ja organisatsioonide töös;
  • arhitektuuri- ja disainihariduslike projektide elluviimist;
  • arhitektuuri- ja disainivaldkonna ettevõtete konkurentsivõimet tõstvaid projekte;
  • valdkonna strateegilist arengut, valdkonnasisest koostööd soodustavaid projekte;
  • valdkondadevahelist koostööd (arhitektuuri- ja disainiala koostöö, samuti arhitektuuri ja disaini koostöö siduserialadega, arhitektuuri ja disaini rakendamine muudes valdkondades).

 

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

  • projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, valdkondlikku mõju, kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
  • projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust, haldusvõimekust, koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel;
  • teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldust;
  • eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust;
  • kaas- ja omafinantseerimise määra kogu eelarvest.

 

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

01.01.2017 – 28.02.2018

Abikõlblikeks kuludeks loetakse:

kulud, mis on vajalikud otseselt projekti eesmärkide ning taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;

tekkepõhised kulud, mis tehakse projekti taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks välja arvatud otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autori- jm lepingute alusel makstav tasu). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves;
autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab autorit);
reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ning trükkimisega seotud kulud;
taotleja halduskulusid kuni 20% toetuse summast (nt rendi-, kommunaal-, side-, transpordi-, raamatupidamise-, infotehnoloogiateenuste-  ja bürootarvetekulu);
reisi- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit või kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt 2 võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi;
käibemaksu tasumine juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
ruumide, heli- ja valgustehnika rendi ning üüriga seotud kulud.

Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:

Toitlustuskulusid;
kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane, proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

 

 

Eraldatud toetused

 
Toetuseid eraldatakse komisjoni ettepanekul ministri käskkirja alusel. Kõik toetuse eraldamise käskkirjad on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi dokumendiregistri kaudu.
 
Ministri käskkirja alusel sõlmitakse toetuse saajaga toetusleping, mille allkirjastavad kultuuriministeeriumi nimel kantsler ja toetuse saajat esindav allkirjaõiguslik isik. Mõlema poolt allkirjastatud lepingu alusel kantakse toetussumma toetuse saaja kontole.
 
2016. ja 2017. aastal eraldatud toetused:
 

Indrek Rünkla
arhitektuuri- ja disaininõunik

Telefon 628 2207
Indrek.Runkla@kul.ee  

 

Viimati uuendatud: 1. juuni 2017